– Selle teemaga seotud küsimused on saidil olemas, aga ma jäin ühte detaili kinni ja olen nüüd täiesti segaduses. Arutasin seda teemat interneti kaudu teadaoleva, aga nime mitte avaldada sooviva tuttavaga. Ta ütles mulle, et tawassul’i saab teha ainult elavatega, et selle kohta pole Koraanis ega sunnas mingit tõendit ja et sellisel juhul on tegemist širkiga (polüteismiga).
– Kas te saaksite siia kirjutada mitte seda, mida on öelnud usulise õiguse eksperdid, vaid kas selle kohta on mõni tõend sunnas?
– Ma olen täiesti segaduses. Pealegi on see sõber oma väited internetis avaldanud ja neid vaatab kümneid inimesi. Ma andsin talle selle lingi, et ta saaks seda teemat uurida: http://www.sorularlaislamiyet.com/article/13324/hz-omer-ra-hz-abbas-a-giderek-yagmur-duasi-icin-onu-vesile-kilmistir-hz-peygamber-asv-in-ruhu-kabir-hayatinda-hayatta-oldugu-halde-neden-onun-hatiri-icin-istememistir-tevessul-sadece-yasayanlarla-mi-olur.html Ta väidab kangekaelselt, et neljas punkt on vale ja et see on širk (polüteism). – Kas tal on õigus? Kui jah, kas me siis tegeleme širkiga? …
Lugupeetud vend/õde,
Esiteks
Kas nad ei mõtle sellele üldse?
Miks ei ole elavatega tevasul’i tegemine širk, aga surnutega tevasul’i tegemine on? Kas širk’il on elav ja surnud vorm?
Teiseks:
Kas teie sõbral on mõni usaldusväärne hadith, mis tõestab, et surnutelt abi palumine on širk (polüteism)?
Kolmandaks:
Teie sõbra poolt kaitstud seisukoht on mõnede vahhabiitide arvamus.
Neljandaks:
Mõned vahhabiidid väidavad, et ei tohiks pöörduda ei elavate ega surnute poole, samas kui teised ei saa eitada, et Hz. Ömer pöördus Hz. Abbasi poole.
„Tevessül on lubatud elavatega, mitte surnutega.“
nii nad ütlevad.
Viies:
Ka surnud on vahepealses olekus elusad. Surm ei ole hävimine, vaid üleminek vahepealsesse ellu.
Nagu sünnitakse emaüsast siia maailma, nii ka siit maailmast hauda.
Seega on nad ka elus. Seega on võimalik ka nendega, kes on siirdunud maise elu järelmaailma, ühendust võtta.
Teie küsimuses mainitud jutustus on järgmine:
Enes ibn Maliki jutustuse järgi, kui teise kalifi valitsusajal ähvardasid muslimeid põua tõttu näljahäda, palus kalif Omar Abbas ibn Abdulmuttalibi vahendusel Jumalalt vihma ja ütles:
„Jumal! Varem palusime Sinult vihma oma Prohveti kaudu, ja Sa andsid meile vihma. Nüüd palume Sinult vihma oma Prohveti onu kaudu. Anna meile vihma!“
Enes ibn Malik jutustab, et pärast neid palveid andis Jumal neile vihma.
(Buhari, Istiska, 4)
Sama teemat käsitlev
“Istiska”
Mõnede hadithide järgi, mis on seotud selle looga, palus Hz. Ömer Hz. Abbaselt palvetada, enne kui
„Prohvet pidas Abbasit sama kalliks kui poeg oma isa.“
Ta oli seda öelnud ja seetõttu soovitanud moslemitel Abbasile kuuletuda ja teda kasutada, et vältida neid tabavaid õnnetusi, ning seejärel palunud Abbaselt palvetada. Ka Abbas oli seda teinud.
„Jumal! Tõesti, iga õnnetus on tagajärg sooritatud pattudele. Ja nende ärahoidmine on võimalik vaid kahetsuse kaudu. Nüüd aga pöörduvad inimesed minu poole, sest ma olen lähedane prohvetile, et ma oleksin neile vahendajaks sinu juures. Vaata, me palume sind oma patuste käte ja kahetsevate otsaesistega. Palun, anna meile vihma!“
nii palvetas ta ja kohe hakkas vihma sadama.
(vt. Ibn Hajar, Ahmed b. Ali b. Muhhammed b. Ali b. Hajar al-Askalani, Ibn Hajar, Fath al-Bari bi Sharh al-Bukhari, Kairo, 1378/1909, 3/150–151)
Vahhabi õpetlastelt
Al-Albani,
Selle juhtumi alusel väidab ta, et surnutega ei tohiks palvetada. Tema sõnul palvetas Hz. Ömer Hz. Prohvetiga (asm) mitte tema surma tõttu, vaid tema onu Abbasiga.
(Elbani, Muhammed Nasiruddin, et-Tevessül, tõlk. M. Emin Akın, Istanbul, Guraba Yayınları, 1995, lk. 55-59)
– Sunni õpetlane Zahid al-Kevseri on aga väitnud, et see hadith tõestab, et surnutega on lubatud tevasul’i (abi otsimine surnutelt) praktiseerida.
(Muhammed Zahid el Kevseri, Makalatü’l-Kevseri, Kairo, Türasu’l-Ezheriyye yy, h.1414 / m.1994, lk. 450–452)
Ülalmainitud Hz. Abbas’i
“Inimesed pöörduvad sinu poole minu kaudu, sest nad teavad, et ma olen prohvetile lähedane.”
Sellele seisukohale annavad kinnitust tema sõnad, mis seda tähendavad.
– Ibn Hadžeri ja teiste sunniitide õpetlaste järgi,
„See, et Hz. Ömer kasutas Hz. Abbasi vahendajana, näitab, et on soovitatav pöörduda õiglaste inimeste poole ja paluda neilt eestkostet.“
näitab, et.
(vt. Ibn Hajar, kuu)
– Islami õpetlaste kogu arvamus on järgmine:
“Jumalalt ei ole lubatud paluda midagi, mida palutakse elavalt või surnud inimeselt. Kuid on lubatud paluda Jumalat, kasutades vahendajana/kaitsjana/vahendajana elavat või surnud inimest, kelle kohta on hea arvamus ja keda peetakse õiglaseks; paluda Temalt soodustusi ja selleks külastada prohvetite ja õiglaste inimeste haudu. Lisaks sellele saadakse sellisest külastusest ka vaimset kasu ja õnnistusi.”
(vt. Hayrettin Karaman, Islami valgusel tänapäeva küsimused, 1/74)
– Ühel päeval tuli keegi mees Hz. Osman b. Hanifi juurde
„Kui mitu korda ta oli kalif Osmanile oma murega läinud, aga teda ei olnud kuulda võetud.“
ta kaebab öeldes. Hz. Osman b. Hanif annab talle järgmise soovituse:
„Mine, võta pesemine, palveta Medine prohveti mošees kaks rakatit ja siis palveta nii: „Jumal! Ma palun Sind, kasutades vahendajana Sinu prohvetit Muhammedi, kes on halastuse prohvet. Oo, Muhammad! Ma palun Sind vahendajana…“
-et ta rahuldaks minu vajadusi-
Ütle: “Ma palvetan oma Issanda poole” ja siis ütle, mida sa soovid.
Mees läks ja tegi sama asja ning seejärel läks ta Hz. Osmani juurde, kes oli kalif Osman; ta täitis kohe tema soovid ja
“ta oli selle soovi varem unustanud”
ütles ta ja käskis tal edaspidi kõik oma vajadused talle teatada.”
Siis kohtas mees Osman ibn Hanifi ja tänas teda selle eest, et ta oli kalifiga tema asjus rääkinud. Osman ibn Hanif ütles, et ta ei olnud kalifiga sel teemal rääkinud, kuid varem oli ta soovitanud pimedale mehele, kes ei näinud, et ta palvetaks nii, nagu prohvet (õnnistagu teda Jumal) oli seda teinud, ja et ta oli kohe pärast seda palvet paranenud, ning ta oli sellele ise tunnistajaks olnud.
(vt. Taberanî/es-Sağir, 1/306; Beyhakî, Delail, 6/167-168; Münziri, et-Terğıb, 1/273; Heysemi, Mecmau’z-Zevaid, 2/379; Mübarekfuri, Tuhfetu’l-Ahvezi, 10/24)
Taberi on kinnitanud selle rivaati (jutustuse) autentsust.
(vt. Taberanî, eelmainitud teos; Heysemi, eelmainitud teos)
– Sellest jutustusest nähtub, et nii nagu prohvetit (õnnistagu teda Jumal) oli lubatud kasutada vahendajana tema eluajal, on see lubatud ka pärast tema surma, ehk teisisõnu, temaga on lubatud tevasul’i (palvetada tema kaudu).
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kas tevesül on lubatud vastavalt Koraani salmidele ja hadithidele?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
