Väidetavalt oli ametlik intressimäär Suleiman I valitsusajal 12%, mis oli kindlaks määratud šeik-ul-islami Ebussuud Efendi fatwaga.
– Mida te selle kohta arvate?
Lugupeetud vend/õde,
Selleks, et inimesed ei peaks hädas olles liigkasuvõtjate poole pöörduma ega avalikult intressi võtma ja andma.
“kohtlemine”
on välja töötatud omamoodi lahendus (trikk, abinõu); see tähendab, et Osmanite riik ei ole ametlikult intressi lubanud,
menetlusviis
ja on avanud tee vajaliku raha hankimiseks.
Seda saab teha kahel viisil:
1. Tänapäeval nimetatakse seda teverrukiks:
A, kes vajab raha, ostab B-lt, kellel on raha, kauba järelmaksuga 115 liiri eest, müüb selle C-le 100 liiri eest sularahas ja C müüb selle kauba A-le 100 liiri eest. Nii saab A vajaliku 100 liiri, võttes 115 liiri laenu.
2.
A müüb B-le kauba, mille ta oli B-lt 115 liiri eest järelmaksuga ostnud, 100 liiri eest sularahas; seda nimetatakse
“ıyne”
Seda nimetatakse ka müügiks. Viimast varianti tavaliselt ei lubata.
Osmanite riik piiras aeg-ajalt muamalatransaktsioonide kasumit. Seda on mainitud ka härra Akgündüzi poolt avaldatud Ebüssüudi fatwades.
kasumimarginaal on tal üksteist ja pool
on määratletud kui
(lk. 379)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist