Lugupeetud vend/õde,
Meie üllas usk, islam, teatab, et kõik universumis on loodud tasakaalus. Kõikides universumi olendites nähtav tasakaal on märk ja tõend Jumala olemasolust. Üks olulisemaid elemente, mis tagab ökoloogilise tasakaalu universumis, on loomad. Koraan, mis käsitleb loomi kui ökoloogilise süsteemi olulisi liikmeid,
“ümmet”
nimetatakse seda nii. En’am suura 38. salmis;
„Loomad, kes maa peal kõnnivad, ja
(taevas)
Kõik, mis on kahe tiivaga lendavad linnud, on vaid kogukonnad nagu teiegi. Me ei ole selles raamatus midagi puudu jätnud. Lõpuks
(kõik)
nad kogutakse kokku ja viiakse oma Issanda ette.”
Nii on öeldud. Selles pühakirjas teatatakse, et kõik elusolendid maa peal on nagu inimesed, igaüks omaette liik, alates üherakulistest kuni selgroogseteni, roomajatest kuni jalgadega käijateni ja tiibadega lendajateni – kõik elusolendid on iseseisvad olendid.
Kõik, mis Jumal on loonud, on ilus ja loodud Tema piiritu armastusega. See tõde on väljendatud Koraanis järgmiselt:
„Tema, kes on loonud kõik asjad kaunilt.“
(1)
„Tema on loonud ka loomad.“
(2)
Kõik elusolendid ja elutud olendid ülistavad Jumalat omaenda keeles. Selle kohta öeldakse ka reedese suura esimeses salmis:
„Seitse taevast, maa ja kõik, mis neis on“
(kõik)
Teda ülistavad need, kes on taevas ja maa peal. Kõik ülistavad Allahi, kes on valitseja, täiuslik, püha ja võimas.”
Inimeselt, kes on loodute seas kõige auväärsem ja ülevam, oodatakse kaastunnet ja halastust iga olendi vastu, kes Jumalat ülistab.
Prohvet Muhamed (õnnistagu teda Jumal) nõudis halastust mitte ainult inimeste, vaid kõigi elusolendite vastu. Ühes hadithis öeldakse nii:
„Halastavale osutab halastust ka Allah, kes on Halastaja. Olge halastavad neile, kes on maa peal, et ka need, kes on taevas, oleksid halastavad teile. Halastamine on Allahilt, kes on Halastaja; kes ei katkesta sidemeid, ei lõika ära suhteid, sellele osutab Allah oma halastust. Kes aga katkestab sidemed, sellelt võtab Allah oma halastuse ära.“
(3)
Hadithis mainitud
“neile, kes on maa peal”
Selle mõiste alla kuuluvad igasugused elusolendid.
On näha, et prohvet Muhamedi (rahu olgu temaga) see nõuanne on läbi ajaloo moslemitele suurt mõju avaldanud. Selle õpetuse järgi elanud moslemid on suhtunud kõigisse elusolenditesse kaastunde ja sallivusega. Sellest kaastunde, armastuse ja sallivuse tsivilisatsioonist on osa saanud ka loomad.
Suure südamega inimene ja rahvaluuletaja Yunus Emre.
“Armasta loodut, Looja pärast.”
See ütlus väljendab väga tabavalt meie esivanemate suhtumist oma keskkonda ja kõigisse selles elavatesse olenditesse.
Meie esivanemad näitasid üles armastust ja kaastunnet loomade vastu,
loomakliinikud, linnukodud, linnuhaiglad
ja nad on seda näidanud, asutades mitmesuguseid sihtasutusi loomade kaitseks.
Meie prohvet (õnnistagu teda Jumal) jutustas oma kaaslastele järgmise loo, öeldes, et loomadele hästi käitumine viib paradiisi:
„Teel olles hakkab keegi janunema. Ta läheb kohe kaevu ja joob sealt vett. Kaevust välja tulles kohtab ta koera, kes janust keelt suust välja ajab ja niisket mulda lakub. Mees mõtleb endamisi: „See loom on ka janune nagu mina.“ ja läheb uuesti kaevu. Ta täidab oma kinga veega ja toob selle suuga üles, et koera joota. Ja Jumal kiitis seda oma sulast ja andestas talle tema patud.“
Seepeale ütlesid kaaslased:
“Kas me saame ka tasu loomade jootmise eest?”
nii nad küsisid. Jumala Sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu):
“Iga elusolendi jootmine on heategu.”
on käskinud.(4)
Prohvet Muhamed (õnnistagu teda Jumal) ütles, et loomadele julmalt käitumine viib inimese põrgusse:
“Naine läks põrgusse kassi pärast, kelle ta kinni sidus, ei söötnud ega lasknud lahti, et putukad teda sööksid.”
on käskinud.(5)
Islam keelab nii inimeste kui ka loomade piinamise ja väärkohtlemise. Meie armas prohvet (õnnistagu teda Jumal),
„Jumal nõuab viimsel päeval aru neilt, kes on alusetult tapnud isegi varblase…“
(6) teatas;
“Et lindude pesi ei hävitataks ning et nende mune ja poegi ei võetaks ära.”
(7) on käskinud.
Ühes oma kirjas, mille ta oma valitsemisajal oma provintsi kuberneridele saatis, käskis Ömer ibn Abdulaziz, et hobuseid ei tohi asjata jooksutada ega piinata, et selline tegevus tuleb kindlasti ära keelata, et hobustele ei tohi panna raskeid päitseid ega neid piinata raudse suuraudaga. Ömer ibn Abdulazizi see käsk on äärmiselt oluline ajalooline näide loomade õiguste kaitsmisest.
Meil on teavet selle kohta, et ka Osmanite riigi tavaõiguses olid loomade õigused kaitstud ja rikkujatele määrati karistused.
Kokkuvõttes käsib islam loomi armastada, neid rakendada nende loomusele vastavates töödes, neile koormata nii palju kui nad suudavad kanda, neile õigeaegselt süüa anda, neid mitte peksta ja neid ravida, kui nad haiged on.
Allmärkused:
1. Sajda, 32/7.
2. An-Nahl, 16/5.
3. Muslim, Birr ja Sila, 23; Tirmizi, Birr, 16.
4. Buhari, Enbiya, 54.
5. Buhari, Bed’ül-Halk 17.
6. Nesâi, Dahâyâ, 43.
7. Buhari. Al-Adab al-Mufrad, 139.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
