Lugupeetud vend/õde,
Ülalpool kirjeldatud
kahepiluline
(kahepiluline)
eksperiment näitab, et ruumi mõiste kaotab oma tähenduse subatomaarses kvantmaailmas. Teine kuulus kvantmehaanika eksperiment näitab, et ka aja mõiste kaotab oma tähenduse.
keerukus
(põimumine)
See on eksperiment. Samaaegselt tekitatud subatomaarsed osakesed on pidevas ühenduses, olenemata sellest, kui kaugele nad üksteisest eemalduvad. Kvantmehaanikas nimetatakse seda kvantpõimumiseks. Näiteks, isegi kui kaks kvantpõimunud elektroni on üksteisest valgus-aastate kaugusel, avaldab mõju ühele neist koheselt mõju ka tema paarilisele. Aeg justkui peatub ja toimub ajatu kommunikatsioon. Einstein väitis, et valguse kiiruse ületamine on võimatu, sest…
(mis kehtib üliatomiliste tihedate objektide puhul)
Ta oli tugevalt vastu põimumise ideele, kuid põimumise fenomen, mis on üks kvantmehaanika põhimõistetest, on testitud ja selle õigsus on kinnitatud isegi üle 10 kilomeetri pikkustel vahemaadel. See tähendab, et aatomitevahelises maailmas kaotavad nii ruumi kui ka aja mõisted oma tähenduse ning esile kerkib aja-ruumi ülene olemus ehk valguslikkus.
Arvestades kvantmehaanika põhimõisteid ja arvukaid sõltumatuid katseid aatomituumaga, on aatomituumade maailma jaoks olemas füüsiline valgus.
fenomen
(fakt)
See peab olema tunnistatud ja deklareeritud. Sama universumi aatomialuses ja aatomüleses maailmas kehtivate, kuid teineteisele vastanduvate kvant- ja relatiivsusteooriate ühendavaks põhiüksuseks on valguslikkus ehk ajast ja ruumist ülemineku võime. Nende kahe teooria ühendamine…
“ühtne teooria”
See lõpetaks ka nende otsingud ja kaotaks ära selle kummalisuse, et sama universumi kohta on olemas kaks erinevat teooriat.
Näib, et tihedad füüsilised kehad muutuvad aatomitasandil valguslikuks ning kui jõutakse kõige elementaarsemate subatomaarsete osakesteni, kaovad tiheduse tunnused ja valguslikkus saab peamiseks omaduseks. Asjade tõelise olemuse mõistmise tee kulgeb valguslikkuse mõiste mõistmise ja selle õige kasutamise kaudu. Vastasel juhul…
“paralleelsed universumid”
See tähendaks, et me oleksime sunnitud tunnistama lõpmatult palju üksteise sees eksisteerivaid kummituslikke universumeid, millest igaühes kehtivad erinevad füüsikaseadused, mis oleks nii vaevaline kui ka pigem ajaks meid segadusse, kui et lähendaks meid tõele.
Seega, kõigi teaduste ja kunstide tõde peegeldab Jumala ühe nime ilmingut, on selle nimega seotud, sellele toetub ja seda peegeldab. Mida enam teadustes ja kunstides edasi jõutakse ja mida enam ilu avaldub, seda enam näitab see selle nime ilu ja au, millele see toetub.
Just nimelt, aatomite aluses, valgusmaailmas, avavad kõik füüsikalised ja keemilised sündmused meile Jumala nimede tõeliste tähenduste saladusi.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
