Kas on vale, kui sufiordudes Jumalat meenutatakse pead raputades? Kas meie Prohvet (õnnistagu teda Jumal) meenutas Jumalat sel viisil? Mis on selle põhjus ja tarkus?
Lugupeetud vend/õde,
Sufide järgi õpetas ja soovitas prohvet Muhamed (sas) neljale kalifile eraldi erinevaid dhikri vorme. Abu Bakrile (ra) õpetas ta hääletut (hafî) dhikri, Omarile ja Alile häälekalt (cehrî) lausutavat dhikri ning Osmanile südames (kalbî) lausutavat dhikri. (Mehmet Ali Aynî, Tasavvuf Tarihi, 1340, 198 jne). Kuid usaldusväärsetes hadithide allikates sellist jutustust ei leidu. Häälekalt ja pead raputades dhikri lausumisel ei ole samuti mingit viga.
Palvetav usklik meenutab ja ülistab Jumalat. See ülistus algab pesemisega. Inimene, kes valmistub Jumala ette astuma, teades, et ta on Tema juures, ja tehes seda nii, nagu Tema armastatud Prohvet (õnnistagu Jumal teda) õpetas, meenutab ja ülistab Jumalat.
Kui ta suundub Kaaba poole, on ta juba zikris. Niyyah ja takbir on juba iseenesest zikr. Seejärel jätkub zikr Allahi ülistamise, tänu avaldamise ja Tema ainsuse tunnistamisega. Palvetav usklik mõtleb samal ajal ka loetud suura’de tähendusele. Tema süda muutub vastavalt loetud suura’le.
Suuline dhikr on palves, retsiteerimise vormis. Südamlik dhikr on palves; mõtisklemise, aukartuse, lootuse ja armastuse vormis.
Nagu inimene koosneb kehast ja hingest, koosneb ka universum nähtavast ja nähtamatust, ehk teisisõnu, nähtavast ja nähtamatust maailmast. Kuna inimkeha aine on pärit selle universumi ainest, siis esindab kehaline palve ka universumi palvet.
Äikese mürinast kuni lehtede kahinani, lindude siristamisest kuni välgunoolteni – kõik need helid, mis seda maailma täidavad, on omamoodi palve. Need annavad meile teada Jumala võimsusest. Ja me osaleme nendes avalikes palvetes ning ületame need kõik, lugedes palves Koraani.
Sel moel edastas prohvet (õnnistagu teda Jumal) Jumala käske, andis teadmisi ja kasvatas õpilasi. Selle tiiva pärijateks on saanud õpetlased.
Selle tiivaga tegi ta jumalateenistusi, dhikri ja tasbihat’i, et Jumalale lähemale jõuda. Selle tiiva pärijateks on pühakud ja tariqati järgijad.
Prohveti (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) need kaks omadust olid igal kaaslasel osaliselt olemas. Eriti sarnanes selles osas prohvetile (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) Abu Bakr as-Siddiq. Kuid kaaslaste üldine tee ja järgitav suund oli prohveti (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) prohvetlik missioon.
Siin ühinevad need, kes ütlevad “nii” ja need, kes ütlevad “ei”. Sest, kuna tariqat võtab aluseks mitte prohveti (asm) prohvetlikkuse, vaid tema pühaduse aspekti, ei ole see üldises mõttes sahaba elukutse. Kuid kuna nad võtavad aluseks Hz. Ebubekiri (ra) tesbihi, zikri ja jumalateenimise viisi ning käituvad selle järgi, siis järgivad nad Hz. Ebubekiri (ra) ja seega ka Hz. Prohveti (asm) teed. Selles mõttes öeldakse, et tariqati pühak ja juht on Hz. Ebubekir (ra).
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
ZIKIR…
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
