– Aeg-ajalt kuulen ütlust: „Maailmalõpp tuleb palveränduritelt ja vaimulikelt“ või „Maailmalõpp pidi tulema palveränduritelt ja vaimulikelt“. Kas need ütlused on patt?
– Kas mu sugulane, kes selle sõna mõtlematult ütles, peab midagi muud tegema, kui ta on kahetsust avaldanud?
Lugupeetud vend/õde,
Muidugi on see patt.
“Maailmalõpp on võtnud ära nii palverändurid kui ka vaimulikud.”
See ei ole mitte ainult vale, vaid sellel on ka tagajärjed. Sest siin…
jumalateotamine
on.
Meie arvates selgitavad seda teemat Bediüzzaman Hazretleri järgmised sõnad:
„Kui rumal on hukka mõista teadmist sellepärast, et see on ühendatud mõistmatusega, ja mõistmatuse tõttu tekkinud viga teadmisega seostada. Samuti on rumal hukka mõista need õnnetud õpetlased, kes alati on õpetanud islami pühadust, kes on oma võimuga edastanud usulisi käske ja kes nüüd on islami rahva seas kõige enam austust, armastust ja halastust väärt, sellepärast, et neil puudub ajale vastav teadmine, ja see viga ja patt neile õnnetutele omistada.“
Kui see pole rumalus, siis mis see on?
”
(vt. Väitlus, lk. 92)
Selle kokkuvõte on järgmine:
Kui õpetajal on lisaks teadmistele ka selliseid iseloomujooni nagu jäikus ja jämedus, siis iga kord, kui keegi teda selle halva iseloomujoonega meenutab, siis tema…
kui see meenutaks õpetajaametit ja teaduslikku kvalifikatsiooni, siis see oleks see.
teotab teadust ja õpetajakutset
olgu.
Meie usku on meile sajandeid õpetanud meie õpetajad. Neid halvustavate väljenditega meenutamine mõjutab ka seda teadmist ja seda usulist teenistust.
Ilma pikema jututa peame ütlema, et:
Hacı- ja vaimulikustaatus on austust väärt.
Halvad kombed ei ole nende kahe omaduse tulemus. Kui keegi…
“See läks palverännakule, aga valetab, kas see ongi vaimulik?”
Kui ta ütleb näiteks selliseid asju, siis on selle selgitus järgmine:
„Kes läheb palverännakule, õpib valesid, kui ta Kaaba ümber käib. See õpetaja läheb halvemaks, kui ta Koraani loeb ja loetab…”
On selge, et sellega kaasneb suur usuline risk. Pealegi
maailmalõpp tabab kõige kurjemaid inimesi / uskmatuid
Nii räägitakse. / Nii on kombeks öelda. / Selline on pärimus.
(Muslim, Fiten 52)
Kui ta selles osas meelt parandab ja oma eksimusest taganeb, siis tema patud, kui Jumal lubab, andestatakse.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
