Lugupeetud vend/õde,
Masturbatsiooni, mis on üks seksuaalse rahulolu saavutamise viise, on rangelt keelatud:
“Kes ise oma abielu sõlmib, on neetud.”
“Seitse inimest on sellised, kellele Jumal ei vaata viimsel päeval otsa. Ta ei puhasta neid (pattudest) ega ühenda neid õigete tegude tegijatega. Ta heidab nad põrgusse, kui esimesed, kes sinna sisenevad. Välja arvatud need, kes kahetsevad (…) Need on need, kes abielluvad oma käega, kes teevad seda, mida tegi Loti rahvas (homoseksuaalsed), kes on alkohoolikud,…”
Kuigi mõned hadithid on sellisel kujul edasi antud, on need nõrgad, mistõttu neid ei ole üksi praktikas rakendatud.
Imam Šāfiʿī ja tema järgijad, kes on otsustanud, et masturbatsioon on keelatud, ei tugine sellele otsusele mitte eelmainitud hadithidele, vaid eelnevalt mainitud Mu’minūn suura 5-7. salmidele. Samuti tuginevad selle keelustamisele ka mõned Mālikī koolkonna esindajad eelnevalt mainitud:
“…kes abielluda ei jõua, pidagu paastu”
nad on tuginenud hadithile, mis käsib:
“Siin on Jumala Sõnumitooja (õnnistagu teda Jumal) soovitanud neile, kes ei suuda abielluda, paastumist. Kui masturbatsioon oleks lubatud, oleks seda lihtsam soovitada…”
nad on öelnud.
Ibn Džurejdži järgi uskus ka Ata masturbatsiooni taunitavusse, nagu ka Said ibn Džubejr:
“Jumal karistas rahvast, kes masturbeeris.”
nii ütles ta. Ibn Umar oli ka nende hulgas, kes seda lubamatuks pidasid.
Teisalt on Ibn Abbasilt, Mujahidilt, Amr ibn Dinarilt ja Jabir ibn Zaydilt pärinevaid jutustusi, mis lubavad seda. Kuid see luba on seotud kahe kurja vahel vähem kurja valimisega. Näiteks ütleb Ibn Abbas selle kohta küsijale: “Orjatariga vahekord on vähem paha kui masturbatsioon, ja masturbatsioon on vähem paha kui abielurikkumine.” Seda lubavad ka mõned Hanbalid ja mõned Hanefid, kuid teatud tingimustel.
Šürünbülâlî, kes oli Hanafi koolkonna jurist:
“Üksikule inimesele on lubatud masturbatsioon, et rahuldada oma himu, millest ta kardab, et see viib ta abielurikkumise, sodoomia jms. pattudeni. Selle teo eest ei saa ta ei tasu ega pattu, vaid pääseb puhtalt. Kui ta aga teeb seda naudingut otsides, siis on ta patune.”
Tahtâvî, Šürünbülâlî kommentaator, selgitab, et isegi kui abielus mehel pikeneb naisega kontakti vältimise aeg näiteks reisi või menstruatsiooni tõttu, ei ole see ikkagi lubatud.
“Masturbatsioonile luba andmine on kahe keelatud asja vahel kergema valimine.”
Ta toob ära mõned ülalpool mainitud hadithid, mis käsitlevad selle lubamatust ja keeldu. Kuid Ibn Abidini poolt Mi’râcu’d-Dirâye’st tehtud ümberjutustuses ilmneb, et on neid, kes (teatud tingimuste täitumisel) lubavad masturbatsiooni ka abielus inimestele.
(vt. Prof. Dr. İbrahim CANAN, Kütüb-i Sitte)
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kas saaksite anda teavet masturbatsiooni/onania religioosse seisukoha, kahjulike mõjude ja sellest vabanemise viiside kohta?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
