Lugupeetud vend/õde,
Ühes Buhari hadithis on öeldud järgmist:
„Jumal ütleb: „Inimene teeb mulle haiget, kui ta ajale (ajastule) kurja sõna ütleb. Ometi olen mina see, kes aja lõi. Kõik on minu käes. Mina valitsen ööd ja päeva.““
(Buhari, Tafsir 45)
Buhari kommentaator Bedrüddin Aynî, kirjeldades, kuidas araablased enne islamiusku omistasid õnnetused ja hädad ajale, ütleb järgmist:
„Mõned Jahiliyya-aja araablased sõimasid aega, mis koosnes öö ja päeva vaheldumisest. Sest nemad ei uskunud Jumalasse ja omistasid kõik sündmused ajale; see tähendab, et nad omistasid sündmused ööle ja päevale, mil need toimusid. Nad uskusid, et kõik juhtub aja käsul. Need ongi…“
Dehriidid
nimetati seda nii.”
Šarih Aynî jätkab oma selgitusi järgmiste avaldustega:
„Siin ongi prohvet Muhamedi (õnnistagu teda Jumal) selle hadithi mõte: ärge neetke aega, sest aeg ei ole tegelik tegija. Tegija on Jumal. Kui te neetke aega, mida te peate oma õnnetuste põhjuseks, siis neetke tegelikult Jumalat. Sest õnnetusi ei too teile aeg, vaid Jumal. Kõigevägevama Jumala…“
“Minu aeg”
ütles ta,
“Ma olen aja peremees.”
tähendab see seda.”
(1)
Tõepoolest, Džahiliyya ajastul oli olemas rühm inimesi, kes omistasid kõik kurjad asjad ajale, ja nemad…
“Meid tapab ainult aeg.”
Viide sellele on toodud (2) kujulises salmis. See idee on ajaloo jooksul esinenud ka eitavate suundumuste seas.
“Igavikkus”
Need on esinenud ka pärast islami tulekut. Just nendes hadithides on keelatud aega kui tegelikku süüdlast pidada ja seda laimata.
Sellega seoses on kasulik selgitada järgmist: aeg-ajalt on isegi mõned vanad teadlased oma raamatutes aega kurtnud,
“taevavõlvile”
Nad on kive loopinud. Sest mõningaid kurjusi ei suutnud nad kõrvaldada, ja kui nad lootuse kaotasid, siis kaebasid nad aja ja saatuse peale. Need kaebused ei tulene sellest, et nad aega tegelikuks süüdlaseks peavad, vaid sellest, et sündmused ei kulge nende soovide ja tahtmiste järgi.
Just sellepärast kurdavad ka usklikud aeg-ajalt saatuse üle. Muidu teab iga moslem, et aeg on Jumala seadus, Jumala loodu.
Allikad:
1. Umdetu’l-kari, 22:202.
2. Al-Jathiya suura, 24.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kas on kohane kasutada sellist väljendit nagu “Neetud saatus!”?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
