Lugupeetud vend/õde,
Tähtede langemise vaatamisel ei ole usuliselt mingeid takistusi.
–
Põhimõtteliselt on tähtede sünd või langemine sündmus, mis toimub Jumala poolt universumis kehtestatud seaduste raames.
Sellele asjaolule viidatakse ka hadithis, mille tähendus on järgmine:
Teises pikas hadithis ütles meie Prohvet (õnnistagu teda Jumal):
Sellel asjal on üks aspekt, mis rõhutab, et tähed, kuu ja päike ei tea inimeste surma ega sündi ega ole selle järgi seatud. Aga on ka teine aspekt, mis viitab sellele, et need on mõnede sündmuste märkideks, neile viitavad. Näiteks on teateid, et kui ilmub Hz. Mehdi, siis samal Ramadani kuul toimub kuuvarjutus alguses ja päikesevarjutus lõpus. Nendest jutustustest tuleb aru saada nii: Hz. Mehdi ei ilmunud sellepärast, et sellel Ramadani kuul toimusid kuu- ja päikesevarjutused. Vastupidi, jumaliku tahtega on ette nähtud, et kuu- ja päikesevarjutused toimuvad järjestikku just sellel Ramadani kuul, mil ilmub Hz. Mehdi, et see oleks märk sellest suurest sündmusest, et mõned sellest õppust võtaksid.
Ka Esimese maailmasõja alguses oli toimunud päikesevarjutus ja ilmunud komeet, ning neid haruldasi sündmusi tõlgendati kui sõjakatastroofi ennustavaid märke.
Selliseid sündmusi on vale vaadelda põhjus-tagajärg determinismi raames. Tegelikult on tegemist kokkulangevusega; kahe sündmuse – jumaliku tahte kohaselt – samaaegse esinemisega. Näiteks ei põhjustanud komeet Esimest maailmasõda ega Esimene maailmasõda komeedi tekkimist. Mõlemad sündmused toimusid samaaegselt vastavalt Jumala igavesele teadmisele ja ilmnesid inimestele üksteise märgina.
Ühe selgema näite selle kohta leiab Risale-i Nur Külliyatist, nimelt Viieteistkümnendast Sõnast. Bediüzzaman Hazretleri selles peatükis…
Ta selgitab selle salmi tähendust. Salmi sõnastuse järgi on rahvakeeles “taevane sündmus” nimetatav nähtus tegelikult kurjade vaimude, kes püüavad taevasse tõusta ja sealt teavet saada, vastu suunatud inglite poolt heidetud meteooride ja tuleleekide tegevus. Kurjad vaimud, kes suudavad tõusta vaid kuni lähedalasuva taevani, mitte aga taevaste olendite ja nende vestlusteni, püüavad sealt midagi varastada, tulevikku puudutavaid uudiseid röövida; sellele vastuseks aga tabavad neid taevaste olendite poolt heidetud tulekivide ja leegitsevate mürskude. Selle võitluse ilming avaldubki meile kui “tähtede langemine”.
Selle selgituse kohaselt, kuna taevast laskub maale palju materiaalseid ja vaimseid asju, nagu vihm, valgus, kuumus, õnnistus, inglid ja vaimud, ning samuti tõusevad maalt taevasse aur, mõistus, kujutlusvõime, surnute vaimud, prohvetite ja pühakute hinged; siis loomulikult tahavad ja ka tõusevad mõned kurjad vaimud taevasse. Sest neil on kehaline kergus ja õrnus. Ja kahtlemata nad aetakse minema ja tõrjutakse, sest neil on olemuselt kurjus ja õelus. Ja kahtlemata on selle minemaajamise ja tõrjumise sündmusel meie maailmas mingi ilming. Sest inimesel on maailmas vaatleja, kuulutaja ja järelevaataja ülesanne. Kuna inimesel on selline ülesanne, siis nagu Jumal, kes enne kevadet vihma kaudu kevadest inimesele teada annab, annab ka sellisest olulisest taevasest sündmusest mõningate vahenditega teada ja teeb inimese selle taevase võitluse tunnistajaks, ja ongi teinud.
Kui Koraan meile sellisest kosmilise sündmusest räägib, siis tegelikult annab ta meile teada ka mõningatest silmale nähtamatutest vaimsetest sündmustest ja nende sündmuste tähendus on järgmine:
Inimeste seas maa peal jätkuv hea ja kurja võitlus toimub ka taevas, kurjade vaimude ja inglite vahel.
Nagu maa peal on inimene, kes on loodud maa-ainest ja kes esindab headust ning on kohustatud jumalateenistusele, nii on ka taevas ingel, kes on loodud valgusest ja kes on kohustatud samale ülesandele.
Taevast langevad valguskiired ei ole tähenduseta meteoorid, vaid kurjade vaimude, kes püüavad taevast infot varastada, tahtlikult teele saadetud kivid. Ja kui inimene seda nähtust näeb, ei peaks ta mitte soovi soovima, vaid mõtlema, kuidas Kõigevägevam oma ülima võimuga avaldub universumis, maa peal ja taevas, kuidas Ta neid kurje vaime meteooridega karistab, kuidas Ta oma tarkuse ja ettevaatlikkusega meid sellest karistusest teavitab ning kuidas me peaksime vastama Tema tarkusele, ettevaatlikkusele ja sellele karistusele, mille Ta selle üldise võitluse kaudu ilmsiks toob.
Kuid teaduslike andmete ja sündmuste põhjal saab tuleviku kohta ennustusi teha ja nende andmete valgusel meetmeid võtta.
Selles kontekstis on astronoomial, mida nimetatakse ka täheteaduseks (ilm-i nücüm), islami teaduste seas oluline koht. Kuid islami usu seisukohast on oluline rõhutada, et tegemist on astronoomiaga, mitte astroloogiaga; see ei tähenda ennustamist ega tuleviku (saatuse) kohta otsuste langetamist inimeste ja maailma kohta. Islami usk lükkab igal juhul tagasi tuleviku ennustamise meediumite, ennustajate või ennustamise kaudu.
Jumal ütleb järgmist:
Nagu nendes salmides, on ka paljudes teistes salmides viiteid universumi imelisele korrale.
Ka Koraanis leidub viiteid tähtkujudele. Koraani 85. suura kannabki nime Tähtkujude suura. Tähtkujudega seotud salmid on järgmised:
Nagu näha, on tähed taevakehad, mille Jumal on taevasse paigutanud inimestele teenimiseks. Tähed on loodud olendid. Tähti ei saa pidada loojaks, samuti ei saa öelda, et mingi asi juhtus või juhtub tänu sellele või teisele tähemärgile. Tähtede pidamine loojaks või inimeste asjade korraldajaks viib inimese širkki (polüteismi).
Koraanis mainitud “tähtkujudel” ja ennustajate poolt ennustamiseks kasutatavatel “tähtkujudel” on vaid häälikuline sarnasus, tähenduslikku ühtsust ei ole.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
