– Olen arstiteaduskonna üliõpilane. Meie teaduskonnas on üliõpilastele pakutud töövõimalusi, et neid rahaliselt toetada. Hiljuti kaaluma hakanud töökoha detailid on järgmised:
– Kui keegi sureb ja tema tervislik seisund seda võimaldab, võetakse tema surnukeha silmast sarvkesta (ehk silma osa). Ja neid sarvkestasid kasutatakse teiste inimeste silmaprobleemide raviks. Minu küsimus on järgmine:
– Kas sellisel tööl käimine on lubatud? Kas selle tööga teenitud raha on halal?
Lugupeetud vend/õde,
Inimorganeid ei saa osta ega müüa. Nende jaoks töötamine, kes seda teevad, ei ole samuti lubatud.
(Professor Doktor Hayrettin Karaman)
Elundite siirdamine ja selle tingimused:
Koraanis ja hadithides puudub selgesõnaline otsus elundite ja kudede siirdamise kohta. Ka esimesed usuteadlased ja juristid ei ole selle küsimusega oma ajastul tegelenud, kuna sellist probleemi ei eksisteerinud.
Meie usus on aga ka üldised reeglid ja põhimõtted, mis on tuletatud Koraani ja Sunna viidetest. Uute küsimuste, mille kohta Koraanis ja Sunnas otsest juhist ei ole ja mis kerkivad esile igal ajastul, lahendused on juristide poolt tuletatud (tahriç-meetodil) võrdlemise teel sarnaste, juba lahendatud küsimustega, kasutades neid üldisi põhimõtteid. Sama lähenemist tuleks kasutada ka organite ja kudede siirdamise küsimuse lahendamisel.
Nagu teada, on inimene üllas olend. Jumal on ta teiste loodute seas esile tõstnud. Seetõttu ei ole tavapärastes olukordades surnud ja elavate inimeste kehaosade ja organite kasutamine lubatud, kuna see on vastuolus inimese väärikuse ja pühadusega.
(Buhari, Libas, 83-87; Muslim, Libas, 33; Kasani, Bedaiu’s-sanai, V, 125; Ibn Kudame, el-Muğni, I, 107; Ibn Nüceym, el-Bahru’r-raik, VI, 88).
Kuid hädaolukorras muutub see reegel vastavalt hädaolukorra olemusele ja ulatusele. Islami õpetlased on lubanud surnud ema kõhu avamist, et päästa seal elusalt olev laps, ning teiste luude siirdamist, kui muud ravimeetodid pole võimalikud, et parandada luumurde.
Nad on andnud fatwa, et tundmatute haiguste diagnoosimise ja ravi tagamiseks on lubatud surnutele lahkamine, kui selleks on saadud lähedaste nõusolek; samuti on nad pidanud lubatavaks surnu kehaosa hävitamist, et päästa elav inimene.
(Šāfiʿī, al-Umm, VI, 165; Ibn Qudāma, al-Mughnī, VIII, 356; an-Nawawī, al-Majmūʿ, III, 138; Fatāwā-yi Hindiyya, V, 360).
Samamoodi on haigust, nagu ka nälga ja janu, peetud hädavajaduseks, mis teeb keelatu lubatuks, ning on lubatavaks peetud haigete ravimist keelatud ravimite ja ainetega, kui muud ravimeetodid ei ole võimalikud. Tänapäeval on vere-, koe- ja elundisiirdamine ja -ravi muutunud tavaliseks. Seega…
Teatud tingimustel on lubatud ravi vere-, koe- ja elundisiirdamise teel, kui see on ainus viis elu või elutähtsa organi päästmiseks.
“Kes iganes päästab ühe elu, on nagu päästaks ta kõik inimesed.”
(Al-Ma’idah, 5/33)
Seda valgustab ka vastav salm.
Selles kontekstis tuleks elundite siirdamise lubatavuse osas tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
a.
Hädaseisundi olemasolu, st. kui patsiendi elu või elutähtsa organi päästmiseks ei ole muud võimalust, peab olema kindlaks tehtud eriarstide poolt, kelle kutseoskustes ja aususes on alust kahelda.
b.
Kuna valitseb tugev oletus, et haigust saab sel viisil ravida,
c.
Organi või koe võtmise ajal peab isik olema surnud; kui organ võetakse elavalt inimeselt, ei tohi see organ võtmise hetkel isikul (doonoril) mõnda elutähtsat funktsiooni välja lülitada.
d.
Ühiskonna rahu ja korra tagamiseks peab olema tagatud selle isiku tervis, kellelt elund või kude võetakse.
(enne surma)
eeldusel, et ta on sellega nõustunud või ei ole ta eluajal esitanud vastupidist avaldust, on vajalik tema lähedaste nõusolek,
e.
Elundite või kudede loovutamise eest ei tohi mingil juhul tasu võtta.
f.
Ravi saava patsiendi nõusolek talle tehtavaks siirdamiseks on samuti vajalik.
(Türgi Vabariigi Usuasjade Direktoraat)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
