– Öeldakse, et kes ei anna zakat’i, selle vara väheneb. Ometi on palju neid, kes ei anna zakat’i, aga rikastuvad hoopis. Mis on selle põhjus?
Lugupeetud vend/õde,
See maailm on teenimise ja vaeva nägemise koht, mitte tasu ja puhkuse koht.
Inimese peamine ülesanne on tunda oma Loojat ja elada Tema käskude järgi. Selle tee juurde viivad jumalateenistused.
Jumalateenistus koosneb kahest osast:
1.
Positiivsed usulised praktikad
2.
Negatiivsed jumalateenistused
Jumalateenistuse positiivne osa on meile teadaolevad tegevused, nagu palvetamine ja paastumine; negatiivne osa aga on suur tasu, mille inimene saab, kui ta tunneb oma nõrkust ja abitust haiguste, õnnetuste ja looduskatastroofide ees, pöördub oma Issanda poole ja on kannatlik.
Teisest küljest, kõige rängemad katsumused tabavad neid, keda Jumal kõige rohkem armastab.
-eesotsas meie Prohvetiga (õnnistagu teda Jumal)-
Prohvetid ja õiglased inimesed on sellega kokku puutunud. Kui õnnetus oleks tingimata midagi halba, nagu arvatakse, siis ei annaks Jumal oma armastatuimatele sulastele hädasid ja õnnetusi. Sest nagu on öeldud hadithis:
“Kõige enam kannatusi ja raskusi kogevad inimesed on inimeste seast parimad ja täiuslikumad.”
(1)
Põhjus, miks õnnetused ja hädad tabavad sagedamini moslemeid, on see, et nad kannavad siin ilmas oma vigade ja kuritegude tagajärgi, et neid ei jäetaks viimsele kohtupäevale. Nagu suured kuriteod ja mõrvad mõistetakse suurtel kohtutel ja väikesed kuriteod väiksemates kohtutes, nii puhastatakse ka väheste pattudega usklike vead siin ilmas erinevate õnnetuste ja hädadega, et neid ei jäetaks viimsele kohtupäevale. Kuid kuna uskmatute suured vead ei saa siin ilmas piisavalt karistatud, lükatakse nende karistus edasi viimsele kohtupäevale, igavesse karistuspaika – põrgusse.
Usklikele, kes pattu teevad, langevad sageli selles elus hädad ja õnnetused, et nende karistus siin ära kantaks ja nad teispoolsuses karistusest pääseksid. Kuid kuna uskmatute ja türannide patud ja kuriteod on suured, ei ole selles elus neile langevad hädad ja õnnetused nende karistuseks piisavad, mistõttu nende karistus jäetakse täielikult teispoolsusesse. Isegi selles elus mõistetakse väikeste kuritegude eest karistus väikestes kohtutes ja suurte kuritegude eest suurtes kohtutes.
Muidugi, sellise inimese, kes on tuhandete, miljonite inimeste õnnetuse põhjustaja, arvepidamine ei toimu selles maailmas. Ainult põrgu sarnane karistus vastab nende kuritegudele.
Prohvet (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu):
“Kindlustage oma vara, makstes zakat’i.”
Ta on öelnud, et selle, kes tahab oma vara kaitsta, suurim vaimne kindlustus on zakat (kohustuslik almus).
Isegi hadith’i ja siirakogudes on kirjas, et kui see õnnistatud hadith’i ette loeti, peatus sealt mööduv kristlasest araablane ja küsis prohvetilt (asm):
“Ma lähen nüüd oma zakati (kohustuslik heategevusmaks islami usus) arvutama ja ära maksma, vaatame, kas su jutt peab paika?”
ütles. Prohvet (õnnistagu teda Jumal) naeratas. Mees läks koju ja tegi, nagu kästi. Mõne aja pärast tahtis ta liituda kaubakaravaniga, mis suundus Damaskusesse; kuid kuna tal tekkisid muud olulised äriasjad, palus ta oma naabritelt, kes karavaniga liitusid, et nad võtaksid kaasa ka tema kaamelikoorma kaupa. Naaber nõustus ja nad läksid Damaskusesse. Nädal hiljem levis linnas teade, et röövlid olid kaubakaravani röövinud. Kristlasest kaupmees, kes oli juhtunust kahel viisil mõjutatud, otsustas pöörduda Prohveti (õnnistagu teda Jumal) poole. Järgmisel päeval sai ta oma naabrilt sõnumi:
“Karavanile ründasid röövlid. Aga kui me viimasele peatuspaigale jõudsime, oli su kaamelil jalg välja väänatud, ta ei saanud enam käia, nii et me jätsime kaamelid koos varustusega peatuspaika ja läksime edasi. Siis see õnnetus juhtuski. Aga su varustus ja kaamelid jäid ellu.”
Kui ta selle uudise sai, läks ta rõõmust otse prohveti juurde ja ütles:
„Oo, Muhamed, sina oled tõeline prohvet. Sinu sõnad on tõeks saanud. Ma astun islami usku. Õpeta mulle seda…”
öeldes on ta põhjustanud ühe prohvetliku ime ilmnemise. (Mahir İz, Din ve Cemiyet).
Õpetaja Bediüzzaman kirjeldab zekati mitteandmise tagajärgi järgmiselt:
“Zakat on igaühe jaoks õnnistuse allikas ja õnnetuste tõrjuja. Kes zakati ei anna, selle käest võetakse kindlasti sama summa ära; kas ta kulutab selle mõttetult ära või tabab teda mingi õnnetus.”
“Ühes tõelises, kujuteldavas unenäos, Esimese maailmasõja viiendal aastal, küsiti minult ühes kummalises unenäos:”
“Mis on selle nälja, rahaliste kaotuste ja füüsiliste raskuste põhjus, mis moslemeid tabab?”
Ma ütlesin unes:
“Jumal nõudis meilt kümnendiku või neljakümnendiku osa oma antud varast, et me võiksime pälvida vaeste palveid ja vältida viha ja kadedust. Me ei andnud seda oma ahnuse ja ihnsuse tõttu. Jumal võttis meilt kogunenud zakati, neljakümnendiku asemel kolmekümnendiku, kümnendiku asemel kaheksandiku. Ta nõudis meilt ka igal aastal vaid ühel kuul seitsmekümne tarkuse täis paastu. Me haletsesime oma ihu ja ei pidanud seda ajutist ja meeldivat paastu. Jumal karistas meid selle eest viieaastase sunnitud paastuga, mis oli seitsmekümne viisil vaevav. Ta nõudis meilt ka ühte tundi ööpäevas, et me võiksime saada osa meeldivast, ülevast, valgustavast ja kasulikust jumalikust õpetusest. Me olime laisad ja ei täitnud seda palvet ega palvetamist. Me raiskasime selle tunni, liites selle teistele tundidele. Jumal pani meid selle eest viieks aastaks õppima, õpetama ja jooksma, et me võiksime täita mingi palve vormi,” ütlesin ma.
1) el-Münâvî, Feyzü’l-Kadîr, 1:519, nr 1056; el-Hâkim, el-Müstedrek, 3:343; Buharî, Merdâ: 3; Tirmizî, Zühd: 57; İbni Mâce, Fiten: 23; Dârimî, Rikâk: 67; Müsned, 1:172, 174, 180, 185, 6:369.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
