– Kas pole mošeede liigne valgustamine raiskamine?
– Kui olukord islamimaades on teada, siis kui õige on meil sellise toreduse keskel palvetada?
Lugupeetud vend/õde,
Jah, meie usus on raiskamine keelatud.
Kuid
“Mis on raiskamine?”
Vastus küsimusele võib olukorda muuta. Tõepoolest, Imam-ı Azam Hazretleri…
“Heategu ei saa olla liiga palju, nagu ka liigses raiskamises ei ole head.”
on öelnud (1). Seega ei loeta neid, kes järgivad head ja kulutavad headusele, raiskajateks. Ka tehtud kulutusi ei loeta raiskamiseks. Sest kui on olemas headus ja see on vajalik, siis ei ole see raiskamine.
Seega ei loeta mošeede kui pühakodade puhul tehtavaid vajalikke kulutusi raiskamiseks. Meie mõõdupuu peaks siin olema järgmine:
Kui tehtud tööl on kogukonnale ja jumalateenistusele kasu, siis on see heategevus ja mitte raiskamine.
Selle üle otsustavad eksperdid ja mošeede eest vastutavad isikud.
Meie esivanemate ehitatud mošeed on tõestuseks, kui oluliseks nad pidasid pühakodasid. Peaasi, et need mošeed oleksid täidetud palvetega. Kui meie süüdatud tuled saavad valgust palvetest, mis nende all tehakse, siis miks peaks see olema raiskamine?
Teisest küljest ei saa keegi oma nimel ja oma kulul raiskamist harrastada. Kuid me usume, et kulutused, mis on suunatud ühiskonna hüvanguks ja eriti pühakodade teenindamiseks, ei ole vastavalt olukorrale raiskamine.
Meie teemat võib valgustada järgmine salm, mis käsitleb mošeede ehitamist:
„Jumala mošeesid saavad ülal pidada vaid need, kes usuvad Jumalasse ja viimsepäeva, kes peavad palvet, kes annavad almust ja kes kardavad vaid Jumalat. Neilt võib loota, et nad on õigel teel.“
(Tawbah, 9/18)
Siin
“arendama”
On arutletud selle üle, kas siin peetakse silmas mošeede füüsilist ülesehitamist, st. ehitamist, parandamist ja hooldamist, või pigem vaimset ülalpidamist, st. vajalike tegevuste tegemist. Võib öelda, et see salm on avatud mõlemale tähendusele, isegi teistele tähendustele.
Tõepoolest, Fahrettin Razi selgitab vastavates salmides järgmist: Mošeede ülalpidamine jaguneb kahte ossa: see võib tähendada neisse pidevat ja sagedast minekut; või see võib tähendada, nagu me teame, hoonete ülalpidamist. Kui salmi mõte on see teine tähendus, siis on selle tähendus järgmine:
“Uskmatud ei püüa mošeesid korda teha.”
(2)
On tõsi, et mošeede ehitamisel on esinenud nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas mõningaid liialdusi. Kuid seda teemat arutades ei tohiks lihtsustatud võrdlustega solvata usklike inimeste tundeid, mis on seotud Jumala teenimise kohtadele pühendumisega.
Tuleb meeles pidada, et prohvet Muhamedi (õnnistagu Jumal teda) aegne lihtsus ei piirdunud vaid mošeedega. Kui sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused muutusid ning moslemid oma elatustaset tõstsid, kulutades suuri summasid oma kodudele ja muudele ühiskondlikele ruumidele, ei saanud neilt oodata, et nad säilitaksid oma pühakodades vana lihtsuse ja tagasihoidlikkuse.
Lisaks sellele on mošeede ja palvemajade oluline funktsioon lisaks jumalateenistusele ka haridus ja muud sarnased valdkonnad. Teisest küljest ei tohiks tähelepanuta jätta ühte asja: on loomulik, et esteetilist mõtlemist püütakse eelkõige rakendada igapäevaeluga kõige enam seotud kohtades, ning mošee arhitektuur on moslemite jaoks olnud väga viljakas valdkond kunsti arendamiseks ja kunstivaimu ühiskonnale juurutamiseks. Tänapäeval on selle teema tervislik planeerimine ja distsiplineerimine kahjuks ebaõnnestunud, mis viib selleni, et tegevused selles valdkonnas on ebakompetentsete inimeste käes, mistõttu esitatakse religioonile alusetuid kriitilisi märkusi. (3)
Seetõttu on vaja paluda abi ekspertidelt ning tegutseda vastavalt nende soovitustele, kui tegemist on meie pühakodade ehitamise, remondi, arhitektuuri, kaunistamise ja valgustamisega. Võib öelda, et sellisel viisil tehtud kulutused ei ole kunagi raiskamine.
Allmärkused:
1. vt. Gazâlî, İhyâu Ulûmi’d-Dîn 1:262; Kurtubî, el-Câmi’ li Ahkâmi’l-Kur’ân 7:110; el-Münâvî, Feyzü’l-Kadîr 5:454.
2. Fahruddin Er-Râzi, Tefsir-i Kebir Mefâtihu’l-Gayb, Akçağ Yayınları: 11/440
3. Prof. Dr. Hayrettin Karaman, Prof. Dr. Mustafa Çağrıcı, Prof. Dr. İbrahim Kafi Dönmez, Prof. Dr. Sabrettin Gümüş, Kur’an Yolu: III, 21-22.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
