Lugupeetud vend/õde,
– Fussilet suura 11. salmis on adressaadiks maa ja taevas. See tähendabki maa ja taevas. Jumal rääkis maa ja taevaga – nendega kõneles ja käskis. Nemadki vastasid ja tulid.
Selles salmis toodud dialoogi võime vaadelda teatud raamistikus. See tähendab, et Jumal, Kõigeväeline, on oma võimsuses nii ülim, et miski ei saa talle vastu hakata ega tema käskudele mitte kuuletuda; igavesse võimsusesse ei saa tungida nõrkus; seega ei ole vahet, kas luua aatom või terve universum. Seda dialoogi, mis on esitatud tarkuse keeles, on kirjeldatud kui küsitluskunsti, et inimeste meeltesse edasi anda tema võimsuse peegeldusi.
Kadunukene Elmalılı Hamdi Yazır on selle salmi seletuses märkinud järgmist:
ütles ta. Ta käskis kogu taevast, maad ja õhku koos liikuda. ütlesid nad.”
“Kuigi mõned on püüdnud seda käsku ja tahtlikku alistumist mõista teadliku allumise tähenduses, on siiski olulisem selle mõistmine kui absoluutse käsu täitmine ja alistumine. See tähendab, et isegi kui nad käsu täitmise ja mõju all sunnitakse tegema midagi, mis on vastuolus nende loomusega, on nad selle omaks võtnud kui loomupärase omaduse, harjumuse. Seetõttu peavad nad erinevaid mõjusid, nagu liikumine ja liikumatus, loomulikuks. Jumalikule käskule ei järgne mingit vastupanu.”
Taberi on sellele salmile järgmise kommentaari lisanud: Jumal tahtis selle käsu kaudu öelda järgmist:
„Oo taevas ja maa! Teie mõlemad, tooge esile need asjad, mis ma teile loonud olen; Oo taevas! Sina, too esile päike, kuu ja tähed, mis ma sinusse loonud olen… ja oo maa! Sina, too esile taimed, puud, viljad, jõed ja mered, mis ma sinusse loonud olen!“ Ja nad ütlesid, et täidavad selle käsu.“
Sellest selgitusest on näha, et salmis on taeva ja maa kohta öeldud, et need on saanud neile omase korra ja süsteemi, ning et neile on antud iseloom ja loomus, mis teenivad jumaliku tahte poolt ette nähtud eesmärkide täitumist, ning see on käskinud neil seda teha tarkuse keeles ehk tarkuse kaudu, ja nad on seda teinud.
Seega kirjeldatakse selles salmis jumaliku väe tugevust ja olendite kohustuslikku allumist sellele väele,
See on omamoodi selgitus ülaltoodud salmile.
– Sellest, et selles salmis on kaudne kõneviis muutunud otseks, võime õppida järgmist:
Kõigeväeline Jumal toob esile inimeste ja džinnide olukorra, kes peaksid kõige enam järgima õigluse mõõdupuud, millega on seotud kogu universum, ja ütleb justkui nii:
„Teadusetud taevakehad ja maapealsed objektid, vaatamata oma tohutule massile, ei riku Jumala poolt kehtestatud seadusi, vaid järgivad ja kuuletuvad neile. Kas ei peaksite (teie, teadvusega olendid, inimesed ja džinnid!) veelgi enam Jumala käskudele kuuletuma? Millise julmusega te julgete mässata selle tohutu universumi omaniku vastu?”
Siin ei ole tegemist hoiatusega selle eest, et inimesed ületaksid taevase õigluse mõõdupuu piire ja rikuksid kosmilist tasakaalu, vaid selle eest, et inimesed ei ületaks neile endile seatud šariaadi mõõdupuud, Koraani poolt kehtestatud õigluse mõõdupuud.
– Samuti tuleb ka ülaltoodud selgituste kontekstis mõista ka selle tähendust kandvat salmi.
Teooriad, mis väidavad, et universum on teadvusega, ei pruugi praegusel kujul teaduslikult väärtuslikud olla. Kuid me võime oletada, et see on mingil meile teadmata viisil võimeline kuulama Jumala ontoloogilisi käske. Me teame, et prohvet (rahu olgu temaga) kuulis loomade, kivide ja puude hääli. Me teame ka Koraanist, et kuningas Saalomon oskas lindude ja sipelgate keelt.
Paralleelselt nende näidetega saame Koraanist teada, et Jumal ilmutab end nii teadvusega olenditele kui ka teadvuseta ja elututele olenditele. Järgnevad salmid, mille tõlke me esitame, sisaldavad jumalikke avaldusi selle tõe kohta:
Elu on mõiste, mida ei ole võimalik täpselt defineerida. Seetõttu puudub täielik üksmeel selles, mis on elus ja mis mitte. Näiteks on selge, et taimedel ei ole sama tüüpi elulisust kui loomadel. Kui vaatleme asja teadvuse seisukohast, mis on elu kõige olulisem omadus (st. olla teadlik iseendast ja oma ümbrusest ning omada tundlikkust ja teadvust, et tunda valu või rõõmu), siis: varem arvati, et taimedel puudub teadvus ja emotsioonid, kuid tänapäeval on teaduslike katsetega tõestatud, et nad mõjutavad ümbritsevate inimeste meeleolu ja helide olemust.
Seega, ka taimedel on oma emotsioonide ja teadvuse maailm. Sarnaseid vaateid, mis viitavad sellele, et paljudel meid ümbritsevatel asjadel, kuigi mitte nii ulatuslikult kui taimedel, võib olla mingisugune emotsioonide ja teadvuse maailm, on ka teisi. Näiteks võib sellele viidata Jaapani teadlase Dr. Masaru Emoto tööd, mis näitavad, et veemolekulidel ja aatomitel on inimlik tundlikkus.
Me ei tea veel täpselt, mis elu on. Iga olend tajub seda, mida me nimetame eluks, erinevalt. Paljud asjad viitavad sellele, et ka nemad võivad olla elus (st. teadlikud iseendast ja oma ümbrusest, isegi võimelised tundma valu või naudingut). Sellele viitab ka Üstad Bediüzzaman.
Lisaks on olemas ka selliseid juhtumeid nagu Sebîr Dağı, mis räägib.
Teisest küljest
On olemas selliseid salme nagu…
Kõike seda arvesse võttes jõuame kahe järelduseni:
Isegi kui neil pole elu selles mõttes, nagu meie seda mõistame, võivad neil olla mingisugused elujõud ja naudingud.
Või on olemas keegi, kes on kõigega seotud (st kes jälgib selles ilmnenud jumalikke ilminguid), ja need teadvuse ja naudingute tunnused võivad kuuluda neile inglitele.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
