Ajastul, mil teadmised levivad ülikiiresti ja on kergesti kättesaadavad, kas on vabandatav, kui Türgi-suguses moslemiriigis moslemist vanemate lapsena sündinud moslem ei tunne oma usulisi käske ja keelde ning väidab, et ta ei teadnud neid? Kui see vabandus aktsepteeritakse, kas see ei ole ebaõiglane neile, kes usku õpivad? Kas teadmatus vabastab inimese vastutusest ja annab talle andestuse?
Lugupeetud vend/õde,
1.
Inimesel on kohustus omandada nii palju teadmisi, et ta suudaks päästa oma elu nii selles kui ka järgmises maailmas. Sellest vaatenurgast on teadmiste omandamata jätmine kohustuse täitmata jätmine. Seega…
“Ma ei teadnud.”
See ei saa olla vabandus.
2.
Mõned
“Kui ma teada saan, siis minu vastutus suureneb.”
öeldes, et ta eelistab teadmatust.
“Kui ma rikkaks saan, pean ma zakati maksma, seega jään ma parem vaeseks.”
nii vale kui see ka on,
“Kui ma teadmisi omandan, siis pean ma nende järgi ka tegutsema.”
öeldes, et teaduse hülgamine on sama vale.
3.
Nagu seaduse mittetundmine ei ole vabandus, ei saa ka vabanduseks olla Jumala seaduste, ehk teaduse, mittetundmine.
Sellest vaatenurgast ei vabasta meid teadmiste omandamisest keeldumine vastutusest.
4.
On palju Koraani salme ja hadithe, mis näitavad, kui olulised on teadmised ja õppimine. Sellest vaatenurgast on teadmistega tehtud tegu väärtuslikum kui tuhanded teadmatuses tehtud teod.
5. Iga lapse kohus on õpetada oma lastele usulisi ja ilmalikke kohustusi.
Kuigi nad ei ole vastutavad selle eest, mida nad lapsena ei teadnud, on nad vastutavad selle eest, mida nad täiskasvanuna õpivad ja kogevad.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
