Lugupeetud vend/õde,
Kaks pahet ja õnnetust, millega islam on võidelnud ja mida ta on püüdnud juurida oma algusaegadest peale.
alkohol ja prostitutsioon
üks on kindlasti nii, aga teine on kahtlemata ka.
intress
Need olid juurdunud Jahiliyya araablaste elus, saanud nende elu osaks, läbinud nende verd ja sooni. Islam kaotas selle lühikese ajaga. Nii ei olnudki sajandite jooksul islamimaades ja -ühiskondades intressil mingit tähtsust. Kui aga Jahiliyya uskumused ja kombed hakkasid uuesti esile kerkima, tulid nendega kaasa ka kõik nende elemendid.
Joomine, prostitutsioon, hasartmängud, sündsusetus ja intress on mõned neist pahedest.
Näiteks, kui kõik imporditi Euroopast, siis majanduselu seati suures osas intressisüsteemi järgi. Nii hakkas lõpuks igal nurgal nagu seeni pärast vihma tekkima intressiasutusi. Kuna seal töötavaid inimesi ei saanud tuua välismaalt, tuli rakendada meie riigi inimesi. Lõpuks täideti kõik ametikohad, alates juhist kuni ametnikuni, töölisest kuni koristajani.
Intressiga tegelevates organisatsioonides töötavate inimeste olukorda on võimalik vaadelda kahel viisil.
Esiteks,
need, kes teavad, et see asutus tegeleb intressiga, et see töö toob kaasa vastutuse, kuid kes on ikkagi ahvatletud selle pakutavatest võimalustest;
teiseks,
need, kes kunagi varem on seda teinud, kuid ei pööranud tol ajal erilist tähelepanu sellele, kas see on lubatud või keelatud, ega isegi ei mõelnud, et see võiks mingit ohtu kujutada.
Järgmine asjaolu on üldteada:
Islam on täielikult keelanud intressi, võidelnud selle vastu ja loonud mitmesuguseid ühistulisi asutusi, et sulgeda teed intressile; ühiskonna rahu ja heaolu on nähtud intressi kui nuhtluse kaotamises. Sellest hoolimata, kas meie üllas religioon kiidaks heaks intressipõhiseid asutusi, mis püüavad intressi juurutada kõikidesse kaubandus- ja tööstustehingutesse, isegi kõige väiksematesse säästudesse, mis igal võimalusel õhutavad rahvast intressile, mis õõnestavad inimestes üksteise aitamise tunnet ja kaotavad sellise tava, mis hõlbustab äritegevust, nagu laenamine ja laenu andmine? Et see nii ei ole, on kahtlemata tõsi.
Bediüzzamani sõnadega.
«Ribaani»
(intressi)
pankade kasum, millel on uksed ja väravad
(kasu)
See on mõeldud uskmatutele, inimkonna pahematele, nende julmematele ja rumalamatele, ning on absoluutne kahju islamimaailmale.
(Kirjad, lk. 450)
Intressiga ja intressiga seotud tehingutega tegelemine on keelatud, haram, nii Koraanis kui ka hadithides. Ajaadi tähendus on järgmine:
«Need, kes võtavad intressi, ei tõuse oma haudadest teisiti kui hullumeelsed, keda on tabanud kurat. See on nii, sest nad…»
“Kaubandus on ju vaid nagu intress.”
nii nad ütlevad. Ometi on Allah teinud kauplemise lubatavaks ja intressi keelatuks.»
(Al-Baqarah, 2:275)
Hadithis kirjeldatakse neid, kes on intressi kaudu haramiga (keelatud asjadega) kokku puutunud, järgmiselt:
«Kes võtab intressi, kes annab intressi, kes on selle tunnistajaks ja kes seda kirjutab, on Jumala halastusest eemal.»
(Muslim, Musakat, 105)
Koraani salmis mainitakse absoluutselt ainult neid, kes intressi võtavad, samas kui hadithis on üksteise järel loetletud need, kes intressi võtavad, annavad, sellele tunnistajaks on ja seda kirjutavad.
«Jumalast eemal olemine»
on selles osas ühiselt ja tervikuna väljendatud.
Sellest hoolimata, kuigi intressiasutustes töötavad inimesed ei söö ega sööda otseselt intressi, tegelevad nad sellega, teevad arvestusi ja kirjavahetust ning viivad läbi haldustoiminguid. Olgu see siis ametnik või direktor; hadithis mainitud…
«kirjutaja»
on saanud selle mõiste osaks.
Seetõttu ei ole soovitatav, et inimene, kes on nendest asjaoludest teadlik, teadlikult sellistesse asutustesse astuks.
“Ma ei leidnud teist tööd”, “Ma pean seda tegema hädavajaduse tõttu”
Selliseid ettekäändeid ei saa pidada õigustuseks ega vastutuse vähendamiseks. Sest lubatud ja seaduslik tegevusala on piisavalt lai, et rahuldada inimese vajadusi. Võib-olla on seaduslikul tegevusalal saadud tasu mõnevõrra väiksem kui teisel, kuid vähemalt ei ole see kahtlase päritoluga raha. Lisaks on üsna raske pidada sellises intressipõhisel asutusel töötamist hädavajalikuks.
«Mis vahe on töötamisel teistes ametiasutustes ja riigiettevõtetes ning töötamisel intressiasutuses? Sest ka ametnikule makstavas palgas on suures osas intressi sees.»
Mis puutub sellistesse ütlustesse nagu:
Esiteks, mitte kõik ametnikud ega teised riigiasutustes töötavad isikud ei tegele intressiarvestusega. See tähendab, et ametnik või töölane ei tegele intressiga otseselt. Intressipõhistes asutustes töötavate inimeste kogu tööaeg kulub aga intressi arvutamisele, lepingutele ja tehingutele.
Teisest küljest,
Riigi tulu ei koguneta ainult intresside kaudu. Suurem osa sellest saadakse rahvalt võetavate maksude ja muude sarnaste vahenditega. Ametnik võtab oma palka vastu teadmisega, et see tuleb sealt. Isegi kui inimene teenib oma elatist hasartmängude, alkoholi ostmise ja muude ebaseaduslike tegevustega, on tema poolt näiteks ehitustöölisena saadud palk seaduslik ja halal.
Samuti on lubatud, et moslemist võlausaldaja võtab oma võla mitte-moslemist võlgnikult tagasi rahaga, mis on saadud veini müügist.
(Dürer, 1/318)
Kuigi see raha on saadud viisil, mida religioon peab keelatuks, on olukord võlausaldaja jaoks teine.
Sest tema nõuab võlgnikult oma õigust.
Võlausaldajal ei ole mingit vastutust selle raha ebaseaduslikul teel teenimise eest. Kogu vastutus lasub võlgnikul. Ametnikul ei tohiks olukord olla teistsugune. Sest ametnik teeb seaduslikku tööd ja saab selle eest tasu. Selle tasu maksab riik. Seetõttu ei saa intressiga tegelevates asutustes töötavad inimesed end võrrelda riigiametnikega.
Need, kes on asunud tööle intressipõhisesse asutusse ja alles hiljem hakanud uurima selle tegevuse lubatavust (halal/haram), ei peaks seal edasi töötama, kui nad leiavad endale teise, lubatava (halal) töö. Nad peaksid püüdma ja pingutama, et leida endale lubatav (halal) töö.
Samal ajal peaks ta püüdma oma vaimseid ja islami teenuseid ning kohustusi paremini täita, et oma heategude arvu suurendada. Sest head teod kaotavad ja puhastavad kurjuse ja patud.
Tuleb ka märkida, et
Kui haramiga tegelevatel ettevõtetel on ka halaliks loetavaid tegevusalasid ja nad tegelevad ka seaduslike äritegevustega ning saavad sealt tulu, siis olukord leeveneb, kuna ei saa öelda, et kogu nende tulu on haram. Või kui need ettevõtted tegelevad teede ehitamise, veevarustuse, elektritöödega ja muude kasulike tegevusaladega, siis seda ei loeta otseselt haramiga tegelemiseks.
Kui on olemas intressivabalt tegutsevaid kindlustusettevõtteid, siis saab neis töötada.
(vt. Mehmed PAKSU, Helal Haram, Nesil Yayınları, 5. trükk, Istanbul, 1998, lk. 25-29)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
