– Miks on Jumal loonud sellise mitmekesisuse, kui mõned on määratud põrgusse minema?
– Kas pole ebavõrdne see, et mõne inimese hing on algusest peale vigane ja kuri?
Lugupeetud vend/õde,
Vastus 1:
Jumala omadused ei sarnane inimeste omadustega. Jumal näeb ja kuuleb, inimene näeb ja kuuleb, kuid nende tegevuste vahel ei ole mingit sarnasust. Sest Jumal ei ole mateeria, ta on vaba ruumist ja ajast. Samamoodi ei ole Jumala soov ennast tutvustada ja armastada lasta võrreldav inimese sooviga ennast tutvustada ja armastada lasta. Inimese see soov võib tuleneda vajadusest, kuid Jumala tahe ei tulene vajadusest.
Siiski ei näita isegi inimestel – tutvustamise, meeldimise tunne – alati vajaduse olemasolu. See on eraldi nauding, eraldi rõõm. Isegi kõige abitumal, kõige enam vajadustega inimesel on lisaks vajadustele ka muid soove, millest üks on…
SAMED
(kes ei vaja midagi ja kes on ise kõigi poolt vajatud)
Jumala puhul mis tahes vajaduse olemasolu eeldamine on vastuolus nii loogikaga kui ka kindla usuga Jumalasse.
Et seda teemat paremini mõista, võime vaadelda päikese olukorda. Kas võime öelda, et päikese iga hommikune tõus, (oletades, et tal on teadvus) oma olemasolu olenditele teatavaks tegemine, tutvustamine ja armastuse äratamine tuleneb tema vajadusest olendite järele? Loomulikult mitte! Sest ei inimene, ei elusolend ega ükski teine olend ei saa päikese valgusele, soojusele ega massile/kehale mingit panust anda ega saagi anda. Kui selline hiljem loodud olend nagu päike on sellise vajaduseta, siis on tõesti mõistusevastane arvata, et igavene ja alguseta Jumal, kes päikese lõi, oleks vajaduses.
Kui me teemat kokku võtame, lähtudes Bediüzzaman Hazretleri hinnangutest, siis:
„Jumala omaduste hulgas, mis ei tulene mingist vajadusest, vaid on talle olemuslikud ja pühad, on lõpmatu kaastunne ja piiritu armastus. Ja sellest lõpmatust kaastundest ja piiritust armastusest tuleneb piiritu püha innukus. Ja sellest püha innukusest tuleneb piiritu püha rõõm. Ja sellest püha rõõmust tuleneb – kui nii võib öelda – piiritu püha nauding. Ja sellest püha naudingust tulenevast piiritust halastusest, olendite tegevusest võimu ja võimete avaldumisest ning täiustumisest, nende rahulolust ja täiuslikkusest tuleneb – kui nii võib öelda – piiritu püha rahulolu ja piiritu püha uhkus, mis kuulub Armulisele ja Halastavale Jumalale, mis nõuab piiritut tegevust piiritul viisil.“
„Selle peene tarkuse mõistmise puudumine tuleneb sellest, et filosoofia, teadus ja tarkus ei tunne seda. Seetõttu on nad segamini ajanud teadvusetu looduse, pimeda juhuse ja jäikade põhjustega selle äärmiselt ülima, targa ja nägeva tegevuse, langedes eksituse pimedusse ega suutes leida tõe valgust.”
(vt. Bediüzzaman Said Nursi, Mektubat, Kaheksateistkümnes kiri, Kolmas küsimus).
Samuti on teada, et tänapäeval aitavad sajad tuhanded inimesed üle kogu maailma abivajajaid, maavärina- ja muude katastroofide ohvreid ning vaeseid. Millised vajadused või ootused ajendavad neid inimesi abivajajatele appi tõttama? Tegelikult ei ole neil muud vajadust kui rõõm ja rahulolu, mida nad saavad vastutasuta abistamisest. See abivalmiduse tunne…
-Olenemata sellest, kas ta on moslem või mitte-
See on üldiselt suurepärane tunne, mis on inimestele loomuomane.
Inimestel
“head teha, midagi vastu ootamata”
Jumal, kes loob selle tunde ja sellest tuleneva naudingutunde, tahab sellega näidata, et tal ei ole muud vajadust kui püha nauding ja õnnistus, mis tuleneb tema tegudest ja loomingust – heategudest, mida suur teeb väikesele ja rikas vaesele. Seega on inimeste vastastikuse abistamise tunne võrdlusalus, mõõtühik Jumala – universumi igas paigas särava – armu ja helduse olemasolule.
Vastus 2:
Kinnisvaraomanikul on õigus oma kinnisvaraga oma äranägemise järgi ümber käia;
Oma aias võib ta kasvatada tomateid või kartuleid, kui soovib; kellelgi pole õigust sellele vastu vaielda. Universumi ainus looja, ainus sultan, ainus igavene valitseja, Jumal, muidugi, teeb, mida tahab. Ta loob ja on loonud mõned hiirtena, mõned kividena, mõned elevantidena, mõned ahvidena, mõned inglitena, mõned inimestena. Kes saaks sellele vastu vaielda?!
Olemine on absoluutne ilu.
see on heategu, see on kingitus, see on armuand.
Seetõttu on iga olemasolev asi loodud eimiski olemasolust.
-ükskõik milline on selle kuju ja asukoht-
ta on oma loojale tänulik.
Tegelikult on selliste kahtluste ja kiusatuste lahendus Jumala õige tundmine kõigi Tema pühade omadustega. Jumal on tark,
HAKÎM
Kes usub Jumalasse, peab uskuma ka seda, et Tema ei tee tühiseid, mõttetuid ega tarbetuid asju. Jumal teeb kõik oma teod õigluses.
ÕIGLANE
Kes usub, et ta on olemas, peab ka tunnistama, et ta ei tee kunagi ülekohut.
Kes selle akna kaudu vaatab, teab hästi, et Jumal ei tee kunagi ülekohut neile, keda ta katsumustele allutab. Tõepoolest, Jumal – õppetunni sarnase tarkuse alusel – vabastab vaimse puudega inimesed katsumustest ja viib nad ilma katsumusteta paradiisi.
Samuti vabastab ta eksamist need, kes ei ole teadlikud tema saadetud jumalikust sõnumist, ja võtab nad ka oma paradiisi.
Ta ei ole loonud ühtegi inimest, keda ta on pannud proovile, sellise hingega, mis oleks kalduvus ainult kurjale või ainult heale. Vastupidi, ta on loonud kõik hinged sellises seisundis, et nad suudaksid täita proovilepaneku miinimumtingimusi. Seetõttu on ta varustanud iga proovile pandud inimest mõistusega, mis suudab eristada head ja kurja, kasu ja kahju. Ta on andnud neile vaba tahte, et nad saaksid ise oma teekonna kaardi joonistada.
“Kes tahab, usub, kes tahab, eitab.”
(Al-Kahf, 18/29)
See on selgelt välja kuulutatud Koraanis, kus salm ütleb, et see vaba valik on olemas.
Isegi parimate inimeste, sealhulgas prohvetite, eksimine ja halvimate inimeste aeg-ajalt head teod näitavad, et kõigil hingel on võime nii head kui ka kurja teha. Kui on täidetud õiglase eksami miinimumtingimused, mis nõuavad intellektuaalseid, emotsionaalseid ja vaimseid võimeid, siis ei ole ebaõiglane mõnele anda lisaks mõistust, intelligentsust ja ülimat vaimset andi. Seetõttu ei saa keegi…
“Miks ei loodud minu hing samasugusena nagu prohvet Muhamedi hing ja miks minust ei saanud prohvetit?”
ei saa öelda. Kui hiir üles tõuseb ja
“Miks minust ei saanud ka Sokratese sarnast filosoofi?”
ei saa sellise alusega hagi esitada…
Vastus 3:
Eelnevad selgitused kehtivad ka selle 3. punkti puhul. Lisaks sellele tahame veel öelda, et kuna Jumalal ei ole kedagi vaja, ei ole tal ka kellegi vastu mingit erilist viha. Kui ta oleks tahtnud, ei oleks ta ühtegi inimest loonud. Kui ta oleks tahtnud, oleks ta kõik inimesed…
-eksamita-
Ta võiks nad põrgusse saata. Kui ta tahaks, võiks ta jätta taeva loomata ja luua ainult põrgu ning kõik sinna panna.
Koraani suura alguses esineb ta ise.
Rahman
ja
Rahim
Lõputu halastuse omanikule, kes meid meile tutvustas ja esitles, kurja kahtlustada; arvata, et ta on ebaõiglane, ei käitu õiglaselt, et ta mõnele inimesele vandenõu sepitseb, on väga raske karistusega karistatav lugupidamatus. Kõigekõrgem Looja, kes isegi ateistidele, kes teda eitavad, oma lõputut halastust näitab, andes neile elatist…
– peale selle, et eristada häid inimesi halbadest, töökad laiskadest, kuulekad mässumeelsetest ning anda neile, kes seda väärivad, tasu ja neile, kes seda väärivad, karistus –
Mis tal inimestega nii väga viga on, et ta neile lõksu seab… Kui ta oleks tahtnud, poleks ta neid ju loonudki.
Lõpetuseks,
On kasulik esitada mõned järgmised salmid, mis selgitavad eksami põhjendust:
“Kas te arvate, et te pääsete kergesti paradiisi, ilma et Allah oleks teist eraldanud need, kes võitlevad Tema teel ja kes on kannatlikud?”
(Al-Imran, 3:142)
„Usklikud on vaid
“Me usume.”
Kas nad arvasid, et neid jäetakse omapead, et neid ei panda proovile, sest nad ütlevad nii? Meie panime ju proovile ka need, kes elasid enne neid. Allah paneb kindlasti proovile ka need, kes nüüd usuvad, ja ta teab kindlasti, kes on oma usus kindlad ja kes mitte.
(Ämblik, 29/2-3)
„Kas me kohtleme neid, kes usuvad ja teevad head, samamoodi nagu neid, kes tekitavad riigis korratust ja hävitavad korda? Või kas me võrdsustame neid, kes austavad Jumalat ja hoiduvad kurjast, nendega, kes on eksiteel?“
”
(Saad, 38/28)
„Kas me võrdsustaksime kunagi neid, kes on Jumalale kuulekad ja alistuvad, süüdi olevate uskmatutega? Kuidas te julgete midagi sellist väita? Milliseid otsuseid te langetate?“
(Kalem, 68/35-36)
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kuidas saab olla õiglane, et uskmatud jäävad igaveseks põrgusse?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
