– Veebilehel on täpselt sama küsimus, mis mul, aga vastus tundub nagu küsimusest valesti aru saadud.
– Minu küsimus on, kas on õige, et Jumal lõi inimese sellepärast, et ta tahtis näha omaenda ilu või et inimesed tahtsid seda näha?
– Mind huvitab, okei, Jumal lõi inimese sel eesmärgil.
– Aga kui minu loomisel on midagi sellist nagu enese näitamine, siis miks minu looja religioonis on selline vaatenurk, et vasak käsi ei peaks teadma, mida parem käsi teeb, ehk siis eemalolek näitamisest, teistest rääkimata, isegi iseendale mitte näitamine, kuidas siis minu loomine, kui nii võib öelda, põhineb näitamisel, kas see pole vastuolu?
– See teema ajab mind täiesti segadusse. Vastused tunduvad mulle ebapiisavad.
Lugupeetud vend/õde,
Teie loogika järgi võiksime koostada tuhandeid küsimusi. Näiteks:
– Islamis;
ei keegi kellelegi
orjus
Temast ei oodata seda. Kuid Jumal tahab, et teda teenitaks.
– Mitte keegi
suurust
Temekkür (uhkeldamine) ei ole lubatud. Kuid Jumalal on nimi.
“Ülbe”
on.
– Keegi ei tunne end
kiitmine
See ei ole soovitav. Kuid Jumal kiidab ennast ja tahab, et ka tema teenijad teda kiidaksid.
– Meilt
meie paastumine
tahab, aga ise ei pea paastu…
Seda absurdset nimekirja võiks lõpmatuseni pikendada…
Esiteks, on äärmiselt vale võrrelda inimest, kes on nõrk ja igas mõttes abitu, Allahiga, kes on kogu olemasoleva ainuüksi looja. Selgitame seda lühidalt mõne punktiga:
a) Probleem:
Inimesena tähendab see igal pool, igas asjas, igas töös ja igas tegevuses Jumala tahte kesksele kohale seadmist, selle saavutamise nimel pingutamist ja üksnes Temale teenimist. See ongi inimese loomise eesmärk.
Näitlikkus:
See on ootus, mis ei ole kooskõlas Jumala tahtega.
See on püüdlus võita nõrga inimese, mitte Jumala heakskiitu. Seega, Jumala nimel…
“uhkeldamine”
Selle väljenduse kasutamine on usuliselt taunitav, aga ka mõistusevastane.
b) Uhkeldamine:
Kui lapsed esinevad täiskasvanutele ja neilt
“Tubli!”
See on püüdlus võita. Sest Jumalast suuremat pole olemas.
“uhkeldamine”
kujutage seda kontseptsiooni ette.
c) Jumal on inimeste looja, nagu ka kõige muu looja.
Loojale sobib suurus, loodule väiksus. Jumal näitab oma suurust, inimene aga oma väiksust.
Nagu luuletaja ütles:
“Suurus ja ülevus on kohased vaid Jumalale,”
Mis on orjal pistmist selliste tiitlitega?”
d)
Edevus,
See on olukord, kus inimene kuvatakse aknas, mis on tema enda pikkusest kõrgemal.
See on vastuolus inimese loomise eesmärgiga. Jumal ei loonud inimest selleks, et ta sellist jultunud käitumist ilmutaks.
Seetõttu peaks inimene mõtlema oma loodudolekule Jumala poolt, oma nõrkusele, vaesusele, sellele, et kõik tema organid ja rakud on olemas, püsivad, toimivad ja täidavad oma ülesandeid tänu Jumalale, ning seda ka väljendama – see on tõelisus.
-sõnas ja teos-
See on hääldamine. Vastupidine käitumine oleks aga edvistamine.
Eputamine on tegelikult valetamine.
e)
Teisest küljest, nagu meie veebisaidil kirjas, ei ole Jumala poolt universumi loomine mõeldud ainult Tema hiilguse ja ilu näitamiseks inimestele, vaid ka Tema enda hiilguse ja ilu vaatlemiseks.
– Nii nagu oskuslik inimene tahab oma oskusi näidata ja näha, nii on ka Jumal tahtnud enne kõike näha oma lõpmatut ilu ja täiuslikkust ning on selleks loonud olendid, et neid imetleda.
– Pealegi, Jumala universumi loomisel ei ole ju ainult ühte eesmärki… See on vaid see aspekt, mida me inimestena suudame mõista. Ei ole liialdus öelda, et Jumalal, kellel on lõpmatud nimed ja omadused, on ka lõpmatult palju eesmärke oma loomistöös.
– Sellega koos, loomisel endal on oma
püha nauding,
üks
pühalik rahulolu
On olemas. Kuulame seda teemat Bediüzzamanilt:
„Nagu iga tegevus olendis tuleneb mingist ihast, mingist himust, mingist naudingust. Ja isegi igas tegevuses on kindlasti nauding; ehk on iga tegevus mingi naudinguliik.“
“Nii ka Vâcib-ül Vücud’ile”
väärt
ühes stiilis ja
tema isiklikule eneseküllasusele
ja
täielik külluseni
asjakohasel viisil ja
täiuslikkuse tipptasemele
sobimatult ülbe
püha kaastunne
ja häbitu
püha armastus
on olemas. Ja sellest pühast kaastundest ja pühast armastusest tulenev piiritu
püha vaimustus
on olemas. Ja see on piiritu, mis tuleneb sellest pühast innust.
püha rõõm v
ar. Ja see püha rõõm on – kui nii võib öelda – piiritu.
püha nauding / püha maitse / püha hõrgutis
on olemas.”“Nii sellest pühast naudingust tulenevast piiritust halastusest, kui ka olendite tegevusest võimu sees ja nende võimete jõust tegelikkuseks muutumisest ning täiustumisest tulenevast rahulolust ja täiuslikkusest, mis kuulub – kui nii võib öelda – piiritule Halastavale ja Armulisele Jumalale…”
pühalik rahulolu
ja häbitu
püha uhkus v
nimelt,
“Piiramatu tegevus nõuab piiramatut julgust.”
(vt. Mektubat, lk. 86-87)
– Meie viimane soovitus on, et loeksite Risale-i Nuri teoseid.
Kõik teie kahtlused selles osas.
-Jumala abiga-
kaob ära; piisab, kui olete siiras klient ja soovite õppida…
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
