Lugupeetud vend/õde,
– Jumal on meile andnud iha ja tahte, ning meid sellega proovile pannud. Pimedate tunnete halbade soovide kõrval on ka head soovid. Mõistus suudab kindlaks teha, milline neist on hea ja milline halb.
Selle valiku ristteel, mis ongi eksami olemus, valib inimene oma vaba tahte alusel ühe poole. Nii ta kas läbib eksami või kukub läbi.
Muidugi, kõik Jumala käsud ja keelud on inimese võimete piires täidetavad või välditavad.
– See ei ole ei Koraani salm ega hadith. See on rahvasuus leviv ütlus.
Selle ütluse tähendus ei ole aga otsene, vaid ülekantud tähenduses. See ei väljenda tegelikkust. Pigem on see, et õiglast jagamist ei ole, et rikkad ei aita vaeseid, sama halb kui maailma lõpp.
Lisaks sellele, kui rikkad ei aita vaeseid, põhjustab see inimkonnas vaimse apokalüpsise. See tähendab nii materiaalset kui ka vaimset apokalüpsist rikaste ja vaeste, tööliste ja ülemuste vahel.
Järgmised Bediüzzaman Hazretleri avaldused heidavad sellele teemale valgust:
“Kui mina olen söönud, mis mul sellest, kui keegi teine nälga sureb.”
Sina tee tööd, mina söön.
“…Esimene sõna on viinud ühiskonna kihi rõhumisele, ebamoraalsusele ja halastamatusele. Teine sõna on viinud rahva vihkamisele, kadedusele ja võitlusele, röövides inimkonnalt rahu juba mitu sajandit; selle sajandi võitlus töö ja kapitali vahel on toonud kaasa Euroopa suured sündmused, mis on kõigile teada. Nii nagu tsivilisatsioon ei suutnud oma heategevuslike ühingute, moraalikoolide, range korra ja seadustega lepitada neid kahte inimkonna kihti, ei suutnud ta ka ravida inimkonna kahte kohutavat haava (Prantsuse revolutsioon, I ja II maailmasõda – nende katastroofide põhjuseks on need kaks sõna; üks sööb, teine vaatab pealt). Koraan ravib esimese sõna juurpõhjuse, kehtestades kohustusliku zakati. Teise sõna juurpõhjuse ravib ta, keelates riba (intressi). Jah, Koraani salmid seisavad maailma väravas ja ütlevad: “Intress on keelatud.” Ta käsib inimestel: “Selleks, et sulgeda võitluse värav, sulgege panga värav.” Ta käsib oma jüngritel: “Ärge minge sinna sisse.””
Eksisteerib tuhandeid erinevaid katsumusi, millest üks on vaesus-rikkus, ja see on muidugi oluline. Ärgem unustagem, et Jumal oma lõpmatu teadmise, õigluse ja tarkusega ei tee mõttetuid asju ega pane meid ebaõiglastele katsumustele. Kuid rikkuse puhul on vaja ka kannatlikkust, et mitte uhkeks muutuda. Kannatlikkust on vaja ka siis, kui ta oma varandusest vaestele annab.
Seega võib ka rikkus, nagu vaesuski, olla oluliseks mureallikaks. Seda on öelnud paljud rikkad. Järelikult ei saa ühtegi rikkust mõõta tervise ja eluga.
Sest Jumal on lubanud, et meil on piisavalt elatist, et me ei sureks. Keegi ei saa väita, et iga rikas inimene on õnnelikum kui iga vaene inimene. Seega ei ole ei usuliselt ega mõistlikult võimalik öelda, et mõni neist katsumustest on ebaõiglane.
Paljud vaesed on tänu oma vaesuse katsumusele paradiisi väärilised, paljud rikkad aga põrgu väärilised. Me palume Jumalalt kaitset vaesuse eest, mis viib uskmatuse ja eksituseni, ning rikkuse eest, mis viib ülbuse ja tänamatuseni.
Kuid kurja tekitamine ei ole kurjus. Sest:
Kui midagi kurja on inimeste poolt korda saadetud ja Jumal on selle loonud, siis lasub vastutus inimesel.
Kurjus on siin selleks, et headus paremini tuntuks saaks. Sest reegel on selline, et tervise hindamiseks on vaja haigust; rikkuse eest tänu avaldamiseks on vaja vaesust; rahu ja vaikuse maitse mõistmiseks on vaja rahutust ja tülisid.
Kuri kurjus aitab mõista headust, on kaudselt ka headus.
Kuna maailm on katsumuste koht, on vale oodata igal pool vaid häid asju. Sest katsumus, kus ei ole kaotust, ei ole katsumus.
Seetõttu on ka kurjuse olemasolu, nagu ka headuse olemasolu, katsumuse vajalikkuse tõttu. Sest nagu paradiis on headuse tulemus, nii on ka põrgu kurjuse tulemus.
Pealegi, me ei pruugi isegi teada, mis on hea ja mis on halb.
Sellele tõsiasjale on viidatud ka vastavas salmis.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
