Lugupeetud vend/õde,
“Kui ta kuulis, et naised teda laimavad, kutsus ta nad külla; ta lasi toolid valmis panna; kui nad tulid, andis ta igale ühele noa. Joosepile ütles ta:”
“Minge nende juurde!”
ütles ta. Kui naised Joosefit nägid, olid nad nii üllatunud, et lõikasid end kätel.
“Jumal hoidku meid, aga see ei ole inimene, vaid väga ilus ingel.”
ütlesid nad.”
(Joosep, 12/31)
Polüteistlikus usundis on olemas uskumus Jumalasse. Kuid nad seostasid temaga ka teisi olendeid. Nad kummardasid ebajumalaid, pidades neid vahendiks Jumalale lähenemiseks. Koraanis kirjeldatakse polüteistide uskumust järgmiselt:
“Meie kummardame neid selleks, et nad meid Jumalale lähemale viiksid.”
(Az-Zumar 39/3)
Jumalausk,
See on olemas nii primitiivsetes religioonides kui ka peaaegu kõigis teistes ususüsteemides. Ajaeti tekstist nähtub, et egiptlastel oli mitte ainult uskumus Jumalasse, vaid ka uskumus inglitesse. See näitab, et usulised alused on inimestele teatavaks tehtud juba iidsetest aegadest peale ning inimesed on aja jooksul monoteistliku religiooni rikkunud ja pöördunud ebajumalateenistuse poole.
Egiptuse tekstides kirjeldatud
jumal,
Ta on ülim olend, „kõige looja, igavene, aja peremees, piiramatu teadmisega, nähtamatu, kuid palveid vastu võttev“. Kuid neid omadusi on omistatud ka mitmele jumalale. Neid teisejärgulisi jumalaid võib pidada ka ainsa jumala erinevateks nimedeks ja ilminguteks.
(vt. ERE, VI, 275)
Tõepoolest, Koraanis on kirjas, et prohvet Joosef (rahu olgu temaga) ütles Egiptuse vanglas vangidele:
„Need, keda te peale Jumala kummardate, on vaid nimed, mille olete ise ja teie esiisad neile pannud.“
(Joosef, 12/40)
Seda seisukohta toetab ka ütlus, mille tähendus on järgmine:
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
