Lugupeetud vend/õde,
Almus,
olenevalt kohustatud isiku olukorrast
kohustuslik, nõutav
või
nâfile
on siduv.
Kohustuslik osa heategevusest seisneb zekâtis;
Usur, mis on põllumajandussaaduste zakat, hõlmab ka loomade, kaupade, kulla, hõbeda ja muu sularaha zakatit ning kaevanduste ja maavarade zakatit. Sellega hõlmatakse ka neid kohti, kuhu zakatit tuleb anda, nagu on määratletud vastavas Koraani salmis.
“lojaalsus”
mitmus hõlmab kõiki neid variante:
“Zakat on ette nähtud vaid vaestele, abivajajatele, zakati kogujatele, neile, kelle südamed tahetakse islamile lähendada, orjadele, võlgnikele, neile, kes võitlevad Jumala teel, ja teelistele. See on Jumala poolt kohustuslikuks tehtud.”
(At-Tawbah, 9/60).
Fitre on kohustuslik heategevus, mis on oma olemuselt sarnane teistele heategevuse vormidele.
See on kohustuslik heategevus, mida peab andma iga vaba moslem, kes omab vähemalt nisab-määras vara, mis ületab tema põhivajadused, ja kes on jõudnud ramadaani lõpuni. Lühidalt öeldes,
“fitre”
Öeldakse, et fitra-sadaqa tähendab loomupärast andi, mis antakse heategevuseks ehk tasu saamiseks.
Abdullah ibn Abbas (olgu olgu olgu) jutustab, et ta on öelnud järgmist:
“Jumala Sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) tegi fitra kohustuslikuks, et puhastada paastujaid tarbetutest ja inetutest sõnadest ning et anda toitu vaestele. Kes maksab fitra enne Eid-palvet, see on vastu võetud zekat, kes aga maksab pärast palvet, see on lihtsalt heategevus.”
(Buhârî, Zekât, 70, 71, 77; Müslim, Zekât, 12, 13, 16; Ebu Dâvud, Zekât, 18, 20; Nesâi, Zekat, 31, 33; İbn Mace, Zekat, 21).
Islamis on lisaks kohustuslikele ja vajalikele heategevuslikele annetustele ka laiem heategevuse mõiste. Lisaks vara või raha annetamisele loetakse heategevuseks ka näiteks usukaaslasele auto peale- ja mahaminekul abistamine, naeratamine või meeldiva sõnaga tema meeleolu parandamine.
Hanefidele järgi
Kui keegi annab kogu oma vara ära heategevuseks, ilma et ta seda zakaadina mõtleks, siis tema zakaadi kohustus heategevuse andmise tõttu kaob. Kuid see kehtib vaid juhul, kui ta seda vara andes ei mõtle sellele kui ohvrile või lunastusele. Kui keegi annab osa oma nisab-suuruses varast heategevuseks, siis Abu Yusufi järgi ei kaota see osa oma zakaadi kohustust. Seda seisukohta pooldab ka Hidaye autor. Nii selle osa kui ka ülejäänud osa zakaadi maksmine on kohustuslik. Sest antud osa ei ole määratud zakaadi kohustuse kaotamiseks. Imam Muhammedi järgi kaotab heategevuseks antud osa oma zakaadi kohustuse. See sarnaneb olukorraga, kus kogu vara antakse heategevuseks. Sest zakaadi, mis on osa varast, andmine on kindlaks määratud.
Isikute puhul, kes on võlgnikud või kellel on kohustus tagada enda ja oma pereliikmete ülalpidamine,
On soovitatav, et nad ei annaks almust enne, kui on täitnud oma kohustuse.
Šafiide järgi,
Keelatud on anda almust neil, kes ei suuda endale elatist kindlustada või kellel pole piisavalt rahalisi vahendeid oma võlgade tasumiseks.
Zakat,
See on kohustuslik osa heategevusest. Esmalt tuleb tasuda kohustuslik zekat, seejärel võib anda vabatahtlikku heategevust. Vabatahtliku heategevuse andmise tõttu ei tohiks zekati kohustust unarusse jätta.
Ka on taunitav, kui nafile-sadaka tõttu lükatakse edasi zekat-kohustuse täitmine.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
