Lugupeetud vend/õde,
Ei, araabia keele õppimine ei ole kohustuslik iga moslemi jaoks.
Kuna see on Koraani ja hadithite keel, on see moslemite jaoks väga oluline keel.
Asjaolu, et islami põhilised teadused on kirjutatud selles keeles, on selle tähtsust veelgi suurendanud.
Selle tähtsuse tõttu on mõned õpetlased pidanud araabia keele õppimist kohustuslikuks (fard-ı kifaye). Kuid need õpetlased ei ole araabia keelt, kui praktilist suhtluskeelt, käsitlenud usuliste kohustuste raames.
Nende arvates on selle õppimine kohustuslik (fard-ı kifâye). (1)
Seda teemat võib vaadelda ka järgmisest vaatenurgast:
Menetlusõiguses on ka üldine põhimõte:
Seega on kohustuslik ehk fard õppida araabia keelt, sest selle abil mõistetakse ja täiendatakse Koraani ja hadithide mõistmist. Kuid
Teisest küljest on tafsiiri (Koraani tõlgendamise) meetoditega tegelevad teadlased need ükshaaval loetlenud.
Kui vaadata neid umbes viitteist teadusharu, ilmneb araabia keele tähtsus veelgi. Neist seitsme teadusharu puhul on selgelt näha, et need on otseselt seotud araabia keelega.
Tābi’īnide põlvkonna kommentaatoritest (surnud 103/721) on öelnud, et araabia keelt mitteoskaval inimesel ei ole õige kirjutada kommentaare Koraanile.
(surnud 179/795) pooldab teatud sanktsioonide kohaldamist neile, kes kirjutavad kommentaare Koraanile, ilma et oskaksid araabia keelt.
Araabia keele tähtsust islami teadustes on võimalik veelgi enam rõhutada, tuues näiteid juurde. (2)
Moslemid on alustanud araabia keele õppimist juba varastest aastatest peale, pidades seda kohustuslikuks (fard-ı kifâye). Tõepoolest, hariduse ja õpetuse alused islamimaailmas ulatuvad tagasi prohvet Muhamedi (asm) ajani.
Islami algusaegadel suunas mure religiooni põhiprintsiipide õppimise pärast moslemeid mošeesse, tõstes prohvet Muhamedi (rahu olgu temaga) ja tema kaaskondlased loomulikult õpetaja rolli. See õpetamisviis mõjutas hiljem mošee ja selle ümbruse kujunemist teadustegevuse keskusteks, eelkõige araabia keele õpetamise osas.(3)
(asm) perioodil võib Medinas Koraani õpetust andnud Dâru’l-Kurrâ kõrval esimese teadusliku tegevuse kohana näha ka Mescid-i Nebevîd ja Suffat.
Abasiidide ajastul tekkis asutus, mida nimetati naabruskonna kooliks. Karahhanid, seldžukid ja osmanid nimetasid seda Sıbyân mektebi’ks. Osmanid andsid sellistele koolidele ka nimetusi nagu “darutaʻlîm, dâru’l-ʻilm, muallimhane, mahalle mektebi, taş mekteb, mekteb-i ibtidaiye”.
Need asutused moodustasid madalama astme usukoolidest, mida nimetati medresedeks ja kus õpetati islami teadusi, peamiselt araabia keeles.
Medresedes õpetatavad teadused on jagatud kahte rühma: ja .
See on teadus, mis kuulub instrumentaalteaduste rühma, mida nimetatakse ka teaduste eessõnadeks või teaduse alusteks. Kuna kõik medreses õpetatavad teosed on kirjutatud araabia keeles, on araabia keel esimene õpetatav teadus kui instrumentaalteadus, mis võimaldab neid tunde lugeda ja mõista.6
Medresedes õpetati araabia keelt kolmes ainevaldkonnas: morfoloogia, süntaks ja retoorika. Neid aineid käsitleti kõigi detailsete reeglitega.
Eesmärk oli anda õpilastele keeleoskus, mis võimaldaks neil lugeda ja mõista erinevate teadusharude teoseid, mida õpetati kõrgemate teaduste klassis. Praktilise suhtluse tagamine, äriliste või poliitiliste funktsioonide täitmine ei olnud medresedes toimuva araabia keele õpetuse eesmärkide hulgas.
Selles struktuuris ei ole tegemist araabia rahvusega, vaid (5)
ta kasutab alati araabia keelt.
Selle kõige selgem näide on see, et kogu islamimaailm kannab kõigi moslemite jaoks sama tähendust.
Ükskõik kus me maailmas ka muslimiga ei kohtuks ja mida me ka ei ütleks, saame alati sama vastuse:
Kõigi nende omaduste tõttu on araabia keel lakanud olemast pelgalt araablaste keel ning on saanud islami ja moslemite keeleks.
Seepärast ongi araabia keel, vaatamata sajanditepikkustele ristisõdijate ja orientalistide rünnakutele, säilitanud oma puhtuse prohvet Muhamedi (õnnistagu teda Jumal) aegadest, kuigi on mõnevõrra muutunud.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
