– Nagu te teate, oli Seljukkide ja Osmanite riigis rakendatud ahilik-süsteemis igal käsitöölisel õigus koguda teatud summa raha. Ma tahaksin küsida, kas see süsteem on kaubanduslikus mõttes õiglane. Selles süsteemis koheldakse rohkem tööd tegevat ja vähem tööd tegevat inimest võrdselt ning ühel moel sunnitakse teda oma tulu annetama. Kas sellel meetodil on religioosne alus?
Lugupeetud vend/õde,
Islam on kehtestanud mitmeid põhimõtteid sotsiaalse õigluse saavutamiseks, kaitsnud vaeseid rikaste eest ning kujundanud majandus- ja sotsiaalse elu jaoks väga õiglase poliitika.
Islami usk,
“Inimestest on parimad need, kes on teistele kõige kasulikumad.”
öeldes, on ta sotsiaalsele abistamisele andnud jumalateenistuse vaimu.
Kõiki põhimõtteid
religiooni algallikast
valdkond, mis hõlmab Ahîliği reglemente
Fütüvvetnâme
Neid nimetati nii. Ahilik’i alused, moraalsed ja kaubanduslikud reeglid olid nendes raamatutes kirjas. Organisatsiooni astuv isik pidi esmalt nendes raamatutes sätestatud…
usulisi ja moraali käskudele
ta oli sunnitud järgima.
Fütüvvetnâmelerde kirjeldatud omadused, mis peaksid organisatsiooni liikmetel olema.
Ustavus, ausus, turvalisus, heldus, alandlikkus, vendadele nõu andmine, nende õigele teele juhtimine, andestamine ja meeleparandus.
Sellised tegevused nagu joomine, abielurikkumine, valetamine, laimamine ja pettus olid põhjused, mis võisid kaasa tuua ametist eemaldamise.
Ahilik’i peamine eesmärk on,
eesmärk on tagada inimeste rahu nii selles kui ka järgmises elus. See arusaam on aidanud ahidel arendada tasakaalustatud elukäsitlust, kus nad ei hülga ei seda ega järgmist elu.
Ahidel on pigem solidaarne kui konfliktne iseloom. Ahide liitude peamine eesmärk on luua head suhted ühiskonna kõigi liikmete ja institutsioonide vahel – rikka ja vaese, tootja ja tarbija, tööjõu ja kapitali, rahva ja riigi vahel – et tagada kõigi rahulik elu.
Ahilik on sügavalt vastu sellele, et tugevad nõrgemaid rõhuksid ja ebaõiglaselt rikastuksid. See on juurdunud organisatsioon, mis on loodud selleks, et luua keskkond, kus inimesed üksteist vennalikult armastavad.
Käsitöölised Osmanite ühiskonnas
Gild
Neil oli organisatsioonid, mida nimetati tsunftideks. Iga käsitööline pidi olema registreeritud tsunftis ja oli selle kaitse ja järelevalve all. Nagu tänapäeval arstide koda, arhitektide koda, autojuhtide koda… Õigus avada poodi
Lõhe
nii öeldi. Gediku omamiseks
õpipoiss, sell ja meister (õpipoisi-, selli- ja meistrikutse)
oleks pidanud võtma.
Tsunftide peamised ülesanded olid järgmised:
1.
Liikmete arvu, toodetud kaupade kvaliteeti ja hinda kindlaks määrata,
2.
Et vältida ebaausat konkurentsi kaupmeeste vahel,
3.
Käsitööliste ja riigi vaheliste suhete reguleerimine,
4.
Liikmetele laenu andmine.
Osmanite riigi ajal oli see kõige olulisem ja mõjukam tsunft.
Ahilik (türgi keeles)
me näeme selle organisatsiooni struktuuri.
Ahilik oli oluline organisatsioon, mis tekkis Seljukkide ajal, levis aja jooksul Anatooliasse ning andis olulise panuse Osmanite impeeriumi rajamisse ja arengusse, täites religioosseid-moraalseid, sõjalisi, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja hariduslikke funktsioone. Ahilikud levisid oma funktsioonidele vastavalt, ulatudes linnadest küladesse, isegi mägedesse. Ahilikud rajasid oma tegevuspaigad igale poole, kuhu nad teenust osutada said, laiendades oma organisatsiooni ka kõige kaugematesse nurkadesse.
Ahilik,
Pärast Osmanite riigi rajamist ja riigiasutuste loomist, eriti alates Murad II ja Fatihi valitsusajast, muutus Ahilik osaliselt või täielikult käsitööliste organisatsiooniks, kaotades mõned oma funktsioonid, ning jätkas oma traditsioone ja koolitust selles valdkonnas. Seega osutas Ahilik kasulikke teenuseid tsunftina, mis hõlmas väikeettevõtjaid, meistreid, sellisid ja õpilasi, eesmärgiga tagada nende solidaarsus, aus ja hoolikas tegutsemine oma ametis ning nende koolitamine.
Kuna ahilik oli kutseorganisatsioon, oli nendes ühendustes oluline ka aususel ja lojaalsusel põhinev kutse-eetika. Tähtsustati selliseid eetilisi põhimõtteid nagu kliendi mittepetmine, mittevaletamine kaupa kiites, mittepetmine mõõtmisel ja kaalumisel, mitte tegelemine spekulatsiooniga, kliendi mitte ärritamine, hea käitumine ostu-müügi tehingutes, hoolikus töös ja oma töö mitte hooletusse jätmine.
Üks olulisemaid funktsioone, mida Ahilik-organisatsioon täitis, oli vastastikuse abi ja sotsiaalse solidaarsuse tagamine inimeste, eelkõige oma liikmete seas. Selleks moodustas iga käsitööliste rühm kassa, et katta halduskulud ja tagada vastastikune abi ja solidaarsus oma liikmete vahel.
Käsitööliste Liit
Juba ammu aega tagasi oli Anatoolias ja Ottomani impeeriumis igal käsitöölisel oma abikassa. Seda nimetati…
“Käsitööliste Sihtasutus”, “Käsitööliste Fond”
ja varemalt
“Käsitöölise rahakott”
nii nad ütlesid. Fond tegutses hooldaja või fondivalitseja juhtimisel.
Kassa peamised tuluallikad olid käsitööliste annetused, meistri annetused oma õpilastele ja sellidele nende õpipoisi- ja selliastmelt meistriastmele tõusmisel, iganädalased või igakuised maksed käsitöölistelt vastavalt nende võimetele, intressid ja tulud, mis saadi kogutud raha investeerimisest.
Peamised kohad, kuhu valimiskampaaniate tulud kulutati, olid järgmised:
Laenud kaupmeestele, kes soovivad oma äri laiendada, kulutused, mis tehakse Ramadani ajal elanikkonna heaks, tasuta abi kaupmeestele, kellel ei ole head majanduslikku seisu, matusekulud surnud kaupmeeste eest, abi katastroofides kannatanud kaupmeestele, vaeste kaupmeeste ravikulud, abi vaestele ja kodututele noortele, kes abielluvad, mitmesugused kulud, remondikulud, abi õpetlastele ja teistele vaimulikele, maksud, suvel kasutatava joogivee ja lume eest makstavad tasud.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
AHI
,
AHILIK (türgi keeles)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist