Lugupeetud vend/õde,
Iddet;
Islami terminoloogias:
“Kui põhjus on teada, nimetatakse naise ootamisperioodi, mille jooksul ta ei saa uuesti abielluda, iddetiks.”
retsepti alusel.
Feteva-i Hindiyye’s on kirjas järgmine otsus:
“Iddet,
See on teatud aja ootamine. See on naisele kohustuslik pärast tõelise või kahtlase abielu lõppemist. See kinnitatakse sugulise vahekorra (vahekorra) või surmaga. Kui keegi abiellub kehtiva abieluga naisega ja lahutab ta pärast sugulist vahekorda või kehtivat intiimsust, siis on naisel vaja iddet.
“Aga abielurikkujale naisele ei ole iddet vaja.”
See on Imam-i Azam Abu Hanifa (rh.a) ja Imam-i Muhammedi ijtihad. Nii on ka Tavahi Šerhis.”
(Šeik Nizamüddin ja delegatsioon – Al-Fatāwā al-Hindiyya – Beirut: 1400 1/526).
Sellele, et abielu rikkunud naine ei pea pidama iddet-perioodi, on öeldud: „
Laps omistatakse voodile (voodi omanikule), abielurikkuja puhul aga (päritolu) ei ole kindlaks tehtud.”
Nad on tõendina esitanud hadithi (Buhârî, Büyû’, 3; Müslim, Radâ’, 36, 37).
Sellega seoses,
abielurikkumisega tegelenud naise emakas peab puhastuma, mistõttu ta peab ootama, kuni tal on ühed või kolmed menstruatsioonid.
On ka teisi usutegelasi/õpetlasi, kes on teisel arvamusel. Seetõttu oleks parem oodata vähemalt ühe sellise nägemiseni, et vältida lahkarvamusi.
Kui naine on rasedaks jäänud abielurikkumisest, peab ta seda kindlasti oma tulevasele abikaasale ütlema. Sest kui naine abiellub kellegi teisega peale selle mehe, kellega ta abielurikkumise toime pani, siis kuigi abielu on kehtiv, ei ole neil kuni sünnituseni lubatud seksuaalvahekord.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
Kas inimene, kes on teinud palju abielurikkumisi, aga hiljem kahetseb ja palub andestust ning leiab õige tee, saab andeks?
Kas on lubatud, et inimene, kes on abielurikkumises süüdi, abiellub inimesega, kes pole abielurikkumises süüdi?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
