– Ühes kirjutises on Samarkandi Hanafi koolkonna seisukohti kirjeldatud järgmiselt:
“Alauddin Samarkandi järgi on Samarkandi šeihiid eristanud uskumise ja tegevuse vahel käsu tähenduse osas. Nende arvates on käsu tegelik tähendus nõue. Seetõttu hõlmab see nii kohustuslikku kui ka soovitatavat. Kuigi absoluutne käsk nõuab tegevuse tasandil ilmselgelt kohustuslikkust, ei tähenda see, et uskumise tasandil tuleks kindlalt otsustada, kas tegu on kohustusliku või soovitatava teoga, vaid et tegu tuleks sooritada. Absoluutse käsu mõju on tegevuse tasandil ilmselgelt kohustuslik. Uskumise tasandil aga ei ole kohustuslik kindlaks määrata, kas tegu on kohustusliku või soovitatava teoga. See tähendab, et inimene ei pea kindlalt uskuma ei kohustuslikku ega soovitatavasse teguviisi.”
– Selle koolkonna järgi on abielurikkumine, joomine ja ebaõiglus teod, mis on tegelikult keelatud, kuid nende tegelikku karistust Jumala ees ei saa kindlalt teada. Uskumise osas ei ole kohustuslik uskuda, kuid tegelikult on need teod keelatud. Mida peaks sellest seisukohast järeldama?
– Kas selle koolkonna järgi näiteks abielurikkuse või varguse keelatus ei ole usuliselt kindlalt teada?
Lugupeetud vend/õde,
See teema on väga lai. Mõnede Samarkandi õpetlaste esitatud seisukohad ei ole ainsad õiged ning nende mõistmiseks on vaja õpetlaste mõtteid selles küsimuses veidi detailsemalt kokku võtta.
Käsu tähendus:
Protsessõiguse ekspertide sõnul,
käsk
Käskiv vorm viitab nõudele midagi ära teha. See viide ei ole aga alati püsiv, sest mõnikord see käskiv vorm…
ähvardus, hoiatus, soov
ja
pilkamine
kasutatakse ka selleks. Samuti, kui see tähendab millegi nõudmist, siis on see viide.
oletus, eeldus
ja
juhendamine
ka nendel teemadel
– erinevates astmetes, kuigi
– on küsimus.
Siiski esineb käskiv vorm enamasti koos märgiga, mis viitab šariaadi sätetele.
Näiteks:
1)
Kohustuslikud käsud,
käsu täitmisele / antud ülesande täitmisele
lubadus
ehk siis tasu, loobumise eest ka
lubadus
ehk siis on karistusega seotud. Näiteks:
“Kui teete seda, saate selle tasu, kui ei tee, saate selle karistuse.”
See väide on oletuslik väide.
2)
Käsud noomimise, juhendamise ja lubamise kohta,
seda kasutatakse kooskõlas orjade õiguste ja nende huvidega. Näiteks:
“Kui te seda teete, saate tasu, aga kui te seda ei tee, teid ei karistata.”
Väide viitab kahetsusele.
Islami õpetlased on käskivaid vorme kasutanud paljude tähenduste jaoks, mille nad on tuletanud induktsiooni teel.
(vt. Gazali, el-Mustasfa, 2/293-94; Amidî, el-Ahkâm, 2/207-208)
Toome mõned näited:
Kohustuslik
jaoks
„Kui päike hakkab loojuma, siis palvetage.“
(Al-Isra, 17/78)
Näiteks võib tuua (järgneva) salmi.
Nedb
jaoks
“Nendes”
(neid orje)
Kui teate, et see on heategevuslik organisatsioon, siis sõlmige nendega kirjavahetuse leping.
(Nur, 24/33)
Sellele on näiteks järgmine salm.
Juhendamine
jaoks
„Võtke endale kaks õiglast tunnistajat.“
(Talak, 65/2)
Oht
jaoks
“Tehke, mida tahate, kahtlemata on Tema…”
(Jumal)
näeb tööd, mida te teete.”
(Fussilet, 41/40)
Sellele on näiteks järgmine salm.
Reetmine
jaoks
„
(Kellelegi, kes on sattunud põrgusse)
proovi järele, sest sa oled kahtlemata väärikas ja auväärne inimene.”
(Duhan, 44/49)
Sellele võib näiteks olla viide järgmises salmis.
Jälle
“hoiatamine ja ähvardamine”
jaoks
„
(Oo, uskmatud! Mõneks ajaks)
elage/jätkake elamist, varsti te saate teada/näete.”
(An-Nahl, 16/55)
Sellele on näiteks järgmine salm.
(vt. al-Mustasfa, 1/164).
3)
Šeriatliku otsuse osas
-kahtlemata -vaieldamatult -ilma kahtluseta
– Õpetlased on avaldanud erinevaid arvamusi selle kohta, mida tähendab käskiv vorm.
Enamiku õpetlaste arvates,
Selline käskiv vorm väljendab kohustuslikkust. Seetõttu peavad nad selle viivitamatult täitma, ootamata tõendit, mis selle tegelikku tähendust selgitaks.
(vt. Usûlu’s-Serahsî, 1/16; Amidî, el-Ahkâm, 2/133)
Mõnede õpetlaste arvates,
Käskiv kõneviis, kui puudub alus.
NEDB
otsustatakse, et see on mõeldud selleks.
(vt. Amidî, 2/134)
Imam Gazali järgi,
Kuni vastupidise tõendini ei saa käskivat tegu, millel on kahtluse alus, pidada ei kohustuslikuks ega soovitatavaks.
(vt. Gazali, eeltoodud teos, 1/326)
Kokkuvõttes,
töö tegemist nõudma
(käskida)
või ehtne
(selgesõnaline)
või ülekantud tähenduses
(mitte selgesõnaline)
Käskivaid vorme kasutatakse.
Ehtne
käskivad vormid,
„Tehke palvet ja andke zakat.“
(Al-Baqarah 2:43),
“Ole otsekohene, nagu sul on kästud.”
(Šūrā 42/15)
nagu on näha ülaltoodud salmidest, mis on suunatud adressaadile
(käskkirjaline korraldus)
nagu see olla võiks.
„Kes iganes teist jõuab ramadaanikuusse, see pidagu sel kuul paastu.“
(Al-Baqarah 2:185)
nagu on kirjas vastavas salmis, ka kolmandale isikule suunatud
(käsk, mis antakse eemalviibijale)
võib olla.
Metafoorne
Käskivaid lauseid moodustatakse abiverbite abil. Näiteks,
„Lahutatud naised peavad iseendale kolme kuu pikkuse ooteaja kehtestama.“
(Al-Baqarah 2:228)
tähendusega salmis
“nad ootavad”
avaldus
“oodaku nad”
tähenduses; Prohveti Muhamedi (õnnistagu teda Jumal)
“Ärge mõistke kohut, kui olete vihane.”
(Buhârî, Ahkam, 13; Muslim, Akziye, 16)
hadithis mainitud
“ei langeta otsust”
kaasa arvatud ka see, et
“ei mõistku kohut”
tähenduses kasutatud.
Küsimuses mainitud
“abielurikkumine, vargus”
Selliste sätete puhul pole kahtlust, et need on usuliselt keelatud. Sest
-nagu ka tehtud avaldustest nähtub-
Sellel on mitmeid tõendeid.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
