– Kas on vahet hauas toimuval küsitlemisel ja viimsel kohtupäeval toimuval küsitlemisel?
– 3000 aastat tagasi surnud inimene kogeb kuni viimsepäevani haua piina või õnnistust. Aga mis saab viimsepäeval surnud inimesest, kas tema ei kogegi haua piina ega õnnistust?
– Mis on siis hauataguse piina ja põrgu vahe?
Lugupeetud vend/õde,
Vastus 1:
1. Hauapiin,
Nagu meie prohvet (õnnistagu teda Jumal) on teatanud, on see mõeldud patustele usklikele ja neile, kes surevad uskmatutena.
2. Olgu, kas ta on usklik või uskmatu.
Mis iganes temaga juhtub, see on tema pattude andeksandmise põhjuseks. Õnnetused, hädad, haigused, mured – need kõik aitavad inimeste pattude koormat kergendada.
Usklik elab selles maailmas patusena, kuid temaga juhtuvad õnnetused vähendavad tema patte. Ka hauas kannatavad piinad on tema pattude eest lunastus ja kustutavad need.
Samamoodi, kuna Jumal on täiesti õiglane, loetakse ka uskmatutele osaks saanud õnnetused nende põrgupiinade leevenduseks. Kui kahest sama pattu teinud uskmatust ühele osaks saab õnnetus ja teisele mitte, siis selle, kellele õnnetus osaks sai, piinad on kergemad kui teisel.
Kuna uskmatu jääb igaveseks põrgusse, ei saa ta paradiisi siseneda, kuid tema kannatused ja piinad nii selles maailmas kui ka hauas leevendavad tema piinu põrgus.
Seetõttu ei ole see, kes hauas kaua viibib ja palju piina kannatab, halvem kui see, kes viibib seal vähe aega ja kannatab vähe piina. Võib-olla on ta selle teadmisega hauataguses elus hoopis rahul.
3. Inimeste elu ja selle kestus ei ole ühesugused.
Näiteks mõne minuti pikkune uni võib tunduda nagu oleks möödunud päevi, kuid, ja isegi aastaid. Mõnikord aga ei saa me aru, kuidas öö möödus, justkui oleksime alles äsja magama läinud. Samamoodi võib inimene, kes varakult hauda läheb, tunda end teispoolsuses justkui äsja ärganuna. Teine aga võib hauas viibida vaid mõne aasta, kuid tunda piina nagu oleks seal viibinud tuhandeid aastaid.
Seega, kas inimene läheb hauda varem või hiljem, võib sõltuda tema tegudest, pattudest ja olukorrast. Jumal võib seal luua olukorra, mis sarnaneb une ja unenäoga.
4.
Piina intensiivsus võib olla erinev. Üks volt ei ole sama mis miljon volti, nagu ka küünlaleek ei ole sama mis päikeseleek. Ka hauas võib igaühel olla erinev ja mitmekesine piin vastavalt tema olukorrale. Kes hiljem hauda läheb, võib lühikese ajaga sama palju karistust kanda kui see, kes varem läks.
Vastus 2:
Haua küsitlemist võib nimetada eeluurimiseks.
See küsitlemine on esimene aruandmine, mis võimaldab mõista, milline on hauaelu pärast maise elu lõppu kuni ülestõusmispäevani. Selle järgi kujuneb hauaelu. Kuid tõeline ja raske küsitlemine toimub ülestõusmispäeval.
Surm ei ole olematuse sünonüüm.
See on uks kaunimasse maailma. Nii nagu maa alla pandud seeme näiliselt sureb, mädaneb ja hävib, tegelikult aga läheb ta üle kaunimasse ellu. Seemneelust puueluks.
Nii nagu inimene, kes sureb, näiliselt läheb maa alla ja mädaneb, tegelikult aga jõuab vahemaailmas ja hauataguses elus täiuslikumasse ellu.
Keha ja vaim on nagu elektripirn ja elekter.
Kui pirn puruneb, ei kao elekter ära, vaid jääb alles. Kuigi me seda ei näe, usume, et elekter on ikka olemas. Samamoodi, kui inimene sureb, lahkub hing kehast, kuid jääb edasi eksisteerima. Jumal annab hingele sobivama, ilusama rüü ja ta jätkab oma elu hauataguses maailmas.
Seetõttu ütles meie prohvet (õnnistagu teda Jumal),
„Haud on kas paradiisiaedade aed või põrguaukude auk.“
(Tirmidhi, Qiyama, 26).
öeldes, annab ta meile teada hauataguse elu olemasolust ja sellest, milline see on.
Kui inimene on surnud ja hauda pandud, tulevad tema juurde kaks inglit, Munkar ja Nakir, ja küsivad temalt:
“Kes on sinu Issand? Kes on sinu prohvet? Mis on sinu usk?”
küsiakse neilt. Usklikud ja heade tegude tegijad vastavad neile küsimustele õigesti. Sellistele surnutele avatakse paradiisi väravad ja neile näidatakse paradiisi. Kuid uskmatud või silmakirjatsejad ei suuda neile küsimustele õigesti vastata. Neile avatakse põrgu väravad ja neile näidatakse sealset piina. Usklikud elavad õndsuses, muretult ja rahulikult, samas kui uskmatud ja silmakirjatsejad saavad hauas piina tunda.
(vt. ez-Zebîdî, Tecrîdi Sarih, tõlkinud Kamil Miras, Ankara 1985, IV/496 jj.).
On olemas mõned salmid ja hadithid, mis viitavad haua piinadele ja õnnistustele. Ühes pühakirja salmis öeldakse:
„Vaarao ja tema kaaskond heidetakse hommikul ja õhtul tulle. Ja kui saabub viimsepäev, öeldakse: „Viige Vaarao suguvõsa kõige ägedamasse tulle!““
(Al-Mu’min, 40/46)
Nii on käsk. Seega on karistus ka enne viimset päeva, ehk siis hauas. Prohvet (õnnistagu teda Jumal) ütles:
“Jumal kinnitab usklike südameid selles maises elus ja ka tulevases elus oma kindlates sõnades.”
(Ibrahim, 14/17)
on selgitanud, et see salm on ilmutatud hauaõnnistuse kohta.
(Buhari, Tafsir, suura: 14)
.
Haudade piinaga seotud hadith’ide kohta on hadith’i raamatutes mainitud palju hadith’e. Mõned neist on järgmised: Hz.
Prohvet (õnnistagu teda Jumal) möödus kalmistust ja nägi, et kahes hauas olevad surnud kannatasid mõningate tühiste asjade tõttu piina. Üks neist oli elusalt tegelenud tagarääkimisega, teine aga ei hoidnud end uriinist puhtana. Seepeale võttis Jumala Sõnumitooja (õnnistagu teda Jumal) rohelise oksa, lõikas selle pooleks ja istutas mõlemad pooled ühte hauda. Kui kaaslased küsisid, miks ta seda tegi, vastas ta:
“Kuni need kaks oksa ei kuiva, on lootust, et nende kahe poolt kantavad piinad leevenevad.”
(Buhârî, Cenâiz, 82; Müslim, İmân, 34; Ebû Dâvud, Tahâret, 26)
on käskinud.
Prohvet Muhamed (õnnistagu teda Jumal) ütleb ühes teises hadithis järgmist:
“Kui surnu hauda pannakse, tulevad kaks musta-sinist inglit, kellest ühte kutsutakse Munkiriks ja teist Nekiriks; nad ütlevad surnule:”
“Mida sa arvad sellest mehest, keda nimetatakse Muhamediks (õnnistagu teda Jumal)?”
Tema vastus on järgmine:
„Tema on Jumala sulane ja Tema saadik. Ma tunnistan, et ei ole muud jumalat kui Jumal, ja Muhamed on Tema sulane ja Tema saadik.“
Seejärel ütlesid inglid;
“Me juba teadsime, et sa nii ütleksid.”
, ütlevad nad. Siis laiendavad nad tema hauda seitsmekümne küünra võrra. Seejärel valgustatakse ja valgustatakse selle surnu hauda. Siis ütlevad inglid surnule:
“Lõõgastu ja maga”
nii nad ütlevad. Ja tema ka;
“Minge mu pere juurde ja andke neile olukorrast teada.”
ütlesid inglid talle;
“Nagu inimene, kes läheb oma pulmaööl magama ja äratatakse üles vaid selle poolt, keda ta kõige rohkem armastab, nii magad sina kuni viimse kohtupäevani.”
nii nad ütlevad.Kui surnu on silmakirjateener, siis ütlevad inglid:
“Mida sa arvad sellest mehest, keda nimetatakse Muhamediks (õnnistagu teda Jumal)?”
Ja silmakirjatseja vastab:
“Olen kuulnud, et inimesed räägivad Muhammadist üht-teist, ja ma olen rääkinud samamoodi nagu nemad. Ma ei tea midagi muud.”
Inglid ütlesid talle:
“Me juba teadsime, et ta nii ütleb.”
nii nad ütlevad. Siis maha
“Suruge see mees nii kõvasti kui võimalik nurka.”
nii hüütakse. Ja ka koht hakkab ahtaks muutuma. Nii et see inimene tunneb, nagu oleksid tema luud üksteise külge kinni jäänud.
See mure kestab kuni viimase kohtupäevani.”
(Tirmizi, Dženāiz 70).
Koraanis on märtrihauda puudutavates salmides öeldud järgmist:
“Ärge pidage neid, kes on surmatud Jumala teel, surnuks. Ei, nad on elusad! Neid toidetakse oma Issanda juures.”
(Al-Imran, 3/169),
“Ärge nimetage neid, kes on surmatud Jumala teel, surnuteks. Ei, nad on elusad, aga te ei saa sellest aru.”
(Al-Baqarah, 2:154).
Eelistada tuleks seisukohta, et haua piinamine mõjutab nii hinge kui ka keha.
Kuid see piin ei ole suunatud maasse pandud kehale, vaid peenele kehale, mille hing on omandanud hauataguses elus. Üks sunniitide rühm on öelnud, et hing on kehasse imbunud nagu roosivesi roosi.
(Aliyyu’l-Kâri, Fıkh-ı Ekber Şerhi, tõlkinud Y. Vehbi Yavuz, Istanbul 1979, lk. 259).
Värsis öeldakse järgmist:
“Ütle: hing on minu Issanda teadaolev asi. Teile on selles osas antud vaid vähe teadmisi.”
(Al-Isra, 17/85).
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
